Lukase raport annab suure trumbi ettevõtjatele

Riigikogu komisjon soovitab. Illustratsioon: Pm

Poliitikast lahkuva riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Tõnis Lukase (IRL) juhtimisel koostatud raport soovitab lubada teedele senisest märksa raskemad veoautod, andes sellega suure trumbi ettevõtjaile, kes seda tulutult aastaid nõudnud.

Maanteeamet ja majandusministeerium tõrjusid seni metsameeste, aga ka teiste suuri veoautosid kasutavate ettevõtjate soovi väitega, et peamiselt nõukogude ajal valminud maanteed ja sillad pole senisest märksa raskemate veokite talumiseks ehitatud.

Kuigi suuremaid maanteid on Eestis viimastel aastatel hoogsalt eurorahaga remonditud, on väiksemad teed ja enamik sildu-viadukte saadud pärandiks suure sotsialismikodu ajast.

Lukase eile tutvustatud raport soovitab teedele lubada kuni 52-tonnised veokid, praegu on piirang 44 tonni.

«Kui veetaks suuremate koormatega, siis oleks vedude arv väiksem ja loodust säästetaks oluliselt rohkem,» ütles Lukas. «Liikluse turvalisus paraneks, sest veokeid oleks teedel vähem ja vedajatel oleks raha kasutada ainult moodsaid ja turvalisi autosid.»

Raporti teine järeldus ütleb, et aastast 2014 võiks külmunud teedel liikuda kuni 60-tonnised masinad, seda tingimusel, et telgi on neil vähemalt seitse. Võrdluseks, praegu võib sõita maanteeameti tasuliste erilubadega kuni 52-tonnise masinaga, kui temperatuur on püsinud alla 8 kraadi ja maanteetamm külmunud.

Lukas soovitab ka mahukat investeerimisprogrammi aastaiks 2014–2020 ning teede-sildade projekteerimistingimuste muutmist Taani ja Rootsi eeskujul.

Metsameeste üheks argumendiks ongi seni olnud asjaolu, et Põhjamaades on lubatud raskemad veokid. Kuna puidu hind kujuneb rahvusvahelises konkurentsis, on kodumaine transpordikulude allapoole toomine olnud metsafirmade jaoks oluline nõue.

Moodsad metsaveoautod on suurema telgede ja rataste arvuga ning ehitatud kandma märksa suuremaid koormaid kui 44 tonni. See tähendab, et seaduskuuleka vedaja metsaveoauto on praegu palkidega täidetud umbes kolmveerandi jagu. Kui koormapostide vahe on aga täidetud ääreni, siis võib üsna kindel olla, et tegu on ülekaalulise autoga.

Sellise autoga sõitmise eest teeb politsei trahvi, kuid kõiki autosid ei jaksata kontrollida. Hinnanguliselt on kuni veerand metsaveokitest ülekaalulised ja raadiosaatjatega varustatud autojuhtidel patrullide asukohast hea ülevaade.

Kui metsamehed räägivad suuremate masinatega sõitmisel tekkivast kokkuhoiust, sest vähema arvu vedudega saab veetud sama koguse puitu, siis uuringud viitavad, et teede sellega vastavusse viimiseks vajalik investeerimisprogramm ei tasu end ära. Rambolli uuringu järgi oleks kulu viis korda suurem metsamajandusest saadavast tulust, ja seda 25-aastase perioodi jooksul.

Maanteeameti hooldeosakonna juht Rein Hallimäe ütles Lukase raporti kohta, et see väärib arutelu, kuid peale metsamajanduse huvide peab amet arvestama ka teedevõrguga.

«Suurem osa riigi põhimaanteede kattekonstruktsioonidest peab vastu 52-tonnistele veokitele, kuid probleemid tekivad väiksemate teedega. Seetõttu ei ole üldise massipiirangu tõstmine 52 tonnile ilma vastava teekatete ja sildade tugevdamise programmi rakendamiseta mõistlik,» ütles ta. «Et lubada 52-tonnised vabalt riigimaanteedele ja sildadele, läheb vaja 766 miljonit eurot, millele lisanduvad kohalike teede ja sildade tugevdamise kulud.»