Ettevõtlusega tegeleb ligi 4 protsenti hõivatuist

Kolmapäeval otsustab Rakvere linnavolikogu lisaeelarve vastuvõtmise. Foto: Toomas Huik / Postimees

Rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmed näitavad, et enamik Eesti elanikest on palgatöötajad. Ettevõtlusega tegeleb 3,8 protsenti majanduslikult aktiivsetest elanikest.

2011. aasta 31. detsembri seisuga moodustasid vähemalt 15-aastased Eesti 1 294 455 püsielanikust 84,6 protsenti, kellest majanduslikult aktiivseid oli 630 101 ehk 57 protsenti. Palgatöötajaid oli vähemalt 15-aastasest elanikkonnast 46,7 protsenti, ettevõtjaid 3,8 protsenti ja muid hõivatuid (sh ajateenijaid) 0,8 protsenti.

Rahvaloendus näitab, et majanduslik aktiivsus on kõrgem linnalise rahvastiku hulgas ja madalam maarahvastiku hulgas.

«Linnas on palgatööga hõivatuid rohkem kui maal, samas on maal veidi rohkem ettevõtjaid,» rääkis rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze.

Beltadze lisas, et maakondadest elab ettevõtlusega tegelevaid inimesi suhteliselt enam Harjumaal (4,4 protsenti), üle keskmise on ettevõtjaid ka Saaremaal, Hiiumaal ning Pärnumaal (kõigis 4,1 protsenti). Omavalitustest on ettevõtjate osakaal suurem Vormsi (8,9 protsenti), Kihnu (8,6 protsenti) ja Viimsi vallas (8,3 protsenti). Maalistes asulates domineerivad üksikettevõtjad.

Majanduslikult mitteaktiivseid vähemalt 15-aastasi inimesi oli 31. detsembri seisuga kokku 447 774 ehk 40,9 protsenti elanikkonnast. Neist suurimad grupid on pensionärid (287 450) ja (üli)õpilased (81 639).

Majanduslikult mitteaktiivseid on enim Jõgeva, Viljandi, Valga, Põlva ja Võru maakondades, nende osatähtsus on väikseim Harjumaal. Pensionäride osatähtsus on suurim rahvastikust Põlvamaal ja väikseim Harjumaal ning Tartumaal.

Majanduslikult aktiivse rahvastiku all mõeldakse vähemalt 15-aastast isikut, kes olid loenduseelsel nädalal (19.–25. detsember 2011) hõivatud või töötud. Hõivatuteks loeti ka ajateenijad.