Nordea prognoosib Eesti 2013. aasta majanduskasvuks 3,5 protsenti

Tõnu Palm Foto: Peeter Langovits

Nordea Pank ootab värskes majandusprognoosis 2013. aasta Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvuks 3,5 protsenti.

Ka tänavu septembris prognoosis pank Eesti tuleva aasta majanduskasvuks 3,5 protsenti.

Nordea teisipäeval avaldatud prognoosi järgi kasvab Eesti majandus sel aastal kolm protsenti ja 2014. aastal 3,8 protsenti. Septembris ootas pank Eesti tänavuseks SKP kasvuks 2,3 protsenti ja 2014. aastal 3,8 protsenti.

Tarbijahinnad kasvavad Nordea detsembrikuu prognoosi põhjal tänavu neli protsenti, tuleval aastal aeglustub hinnakasv 3,5 ja ülejärgmisel aastal 3,3 protsendile. Selle aasta inflatsiooniks prognoosis Nordea septembris 3,7 protsenti, järgmisel aastal kolm ja 2014. aastal 2,9 protsenti.

Nordea Panga peaökonomist Tõnu Palm rääkis teisipäeval majandusprognoosi tutvustusel ajakirjanikele, et 2012. aasta oli ootuspäraselt Eesti majandusele väga hea aasta, Lõppeva aasta võib tema sõnul kokku võtta Londoni olümpiamängude metafooriga. «Eestile ennustati kahte kulda, tuligi kaks medalit: üks hõbe ja üks pronks. Majanduses suutis aga Eesti saavutada kolmandas kvartalis ligikaudu 3,5-protsendise kasvu euroala 0,6-protsendise aastalanguse taustal,» lausus ta.

Ta märkis, et majanduskasv erineb riigiti praegu rohkem kui varem, sest peale tavapäraste tsükliliste tegurite ja turgude diferentseerimise pidurdavad kasvu vähemal või rohkemal määral struktuursed probleemid: võlakoormus, tööpuudus ja nõrk konkurentsivõime. Näiteks Baltimaade SKP on tema sõnul kasvanud üle kolme protsendi, samal ajal kui euroala majandus on languses.

Palm rääkis, et Eesti on aastatel 2008–2009 juba nii-öelda puhastustulest läbi käinud, kuid need riigid, kes reforme läbi ei viinud, maksavad praegu lõivu majandusolukorra halvenemise näol. Oluline on ka investorite ja tarbijate kindlustunne: Eestis on praegu soodne keskkond investeerimiseks, samuti julgevad tarbijad tarbida.

Analüütik selgitas, et Eesti riskipreemia, mis on turgude hinnatav riigivõla risk, on alla tulnud ja on praegu näiteks madalam kui Prantsusmaal. Riigi riskipreemia määravad tema sõnul paljuski riigisektori kulud.

2013. aasta kohta ütles Palm, et vaid tugevad majandused suudavad tuleval aastal kasvu näidata ning see kujuneb üleminekuaastaks. Nordea ennustab, et euroala majanduse olukord paraneb, aga väga aeglaselt ja tugevamate riikide eestvedamisel. Baasstsenaariumi järgi hakkab euroala majandus kasvama juba 2013. aasta esimeses pooles. Euroala majanduse taastumist toetavad muude tegurite kõrval majanduspoliitilised sammud, ülisoodsad intressid ja laenutingimuste järkjärguline paranemine.

Väliskeskkond hakkab Nordea hinnangul paranema 2014. aastal ning ettevaatavalt veavad järgmisel aastal panga prognoosi järgi maailma majanduse taastumist Ameerika Ühendriigid ja arenevad turud. Maailma majandus jätkab Nordea hinnangul tuleval aastal kolmeprotsendise kasvutempoga ning peamised riskid maailma majanduse teel on lähitulevikus majanduspoliitilist laadi. Tulenevalt globaalse nõudluse taastumisest kasvavad ka eksporditulud ja läbi ekspordi paranevad majanduse kasvunumbrid, lausus Palm.

Nordea analüütik märkis samas, et pank on oluliselt alandanud Eesti peamiste kaubanduspartnerite majandusprognoose. Tulenevalt sellest, et peamiselt Põhjamaade halva majandusolukorra tõttu välisnõudlus Eesti ekspordi jaoks oluliselt ei parane, on riskid Eesti majanduse jaoks pigem allapoole, lausus ta.

Eesti majanduskasv, mis on seni olnud rohkem ekspordipõhine, sõltub Palmi sõnul 2013. aastal suures osas sisenõudluse ehk investeeringute ja tarbimise kasvust, kuid majanduse tasakaal ei ole sellega paigast ära. 2014. aastal suundub Eesti majandus Nordea hinnangul jätkusuutliku kasvu trajektoorile. Eesti majanduse kasvuhüpe sõltub Palmi sõnul suures osas ekspordi elavnemisest Põhjamaades, Skandinaavia majanduse taastumine on aga võlakriisi venimise tõttu mõnevõrra edasi nihkunud.

Palm märkis, et 2013. aasta kasvuväljavaade pole paljulubav. Euroala töötleva tööstuse kindlustunne on vähenenud juba 16 kuud ning tootmise väljavaade püsib lisaks Soomele languses ka Saksamaal ja Rootsis. Ta ennustas, et Põhjamaade jaoks tuleb tuleva aasta esimene poolaasta suhteliselt raske.

Nordea baasstsenaarium ei eelda siiski pikaajalist ega sügavat surutist Euroopa majanduses, vaid tuleval aastal ootab pank euroala puhul investeeringute ja ka ekspordi kasvule pöördumist. See, millal investeeringud märkimisväärselt kasvama hakkavad, kujuneb Palmi sõnul üheks võtmeküsimuseks ning see tuleb riigiti ja majandusharude kaupa ilmselt väga erinev.

Palm rääkis, et keskpangad on viinud praegu intressimäärad rekordmadalale tasemele ehk on väga hea aeg investeerimiseks, kuid üldine kindlustunne on praegu madal ning ettevõtted ei julge investeerida. Ta selgitas, et 2012. aasta oli Eesti jaoks investeerimise mõttes väga hea aasta, kuid 2013. aastal Eesti investeeringute kasv suure tõenäosusega jahtub ajutiselt. Seda seetõttu, et riigi investeeringute mahud on tagasihoidlikumad ning laenuraha kättesaadavus ja hind ei parane.

Samas eeldab Nordea, et suurtel majandusharudel on jätkuvalt nii vajadus kui ka võimalused konkurentsivõimesse investeerida. Palm ütles, et kui ka 2013. aastal suudetaks erainvesteeringuid teha samas mahus kui tänavu, oleks see Eesti jaoks eelis teiste riikide ees ning võimaldaks saavutada kiirema kasvu. Ta märkis, et Põhjamaades on investeeringud tuleval aastal miinusmärgiga.

Eestis kasvavad investeeringud Nordea detsembrikuu prognoosi põhjal tänavu 21 protsenti, 2013. aastal 5,3 ja 2014. aastal 6,6 protsenti.

Palm ütles, et Eestis on eluasemelaenu intressid praegu rekordmadalad – keskmine intress on 2,7 protsenti. Euroalast kõrgem inflatsioon on muutnud uute eluasemelaenude intressi negatiivseks. Ta selgitas, et intressimäär ei saa pikka aega olla madalam kui inflatsioon, ajalooliselt on selline periood väga lühiajaline ning tavaliselt järgneb sellele buum.

Nordea hinnangul kasvavad kinnisvarahinnad Eestis stabiilselt ning praegu on kinnisvarahindade tõus seotud ehitushindade kerkimisega, kuid edaspidi hakkavad hinnad liikuma seoses ekspordikasvu ja väliskapitali tõttu. Palm märkis, et loodetavasti kinnisvarahindade kasv väliskapitali tõttu oluliselt ei kiirene, kuna see võib tavainimese jaoks tähendada «rongist mahajäämist»".

Palm lisas, et negatiivsed reaalintressimäärad ei motiveeri mitte ainult laenu võtma, vaid loovad ka pikaajalisele investorile edukaid investeerimisvõimalusi. Mitte midagi ette võtta on tema sõnul praeguses kontekstis selge risk.

Eesti tugevuseks kujuneb Nordea prognoosi järgi edaspidi süvenev integreeritus Põhjamaadega ja mitmekesine ekspordistruktuur. Riskide jätkuv hajutamine nii toodete kui ka turgude puhul ning paindlikkus on avatud majandusega riigi jaoks ülioluline.

Palm tõi välja, et tänu madalamale hinnatasemele on Eesti olnud teistest Euroopa riikidest konkurentsivõimelisem. Samuti on riigiti riskide hajutamine õnnestunud sel aastal hästi: kui Põhjamaade turud on olnud nõrgad, siis on Eesti eksportinud rohkem kolmandatesse riikidesse kasvavatele turgudele ning saavutanud sellega suurema stabiilsuse. 2012. aastal andis suure panuse kaubaekspordi mahtude kasvu eksport Venemaale ja ka Balti riikidesse.

Nordea hinnangul on Eesti majandus viimaste aastate jooksul muutunud stabiilsemaks ning majanduse taastumise võtmeks on kindlustunde paranemine. Palm märkis, et üldine kindlustunne peaks hakkama paranema 2013. aasta teises pooles.

Nordea eeldab prognoosis, et soodsa tööturu ja palgakasvu toel püsib Eestis edaspidi hädavajalik eratarbimise kasv, suuri oste lükatakse aga edasi. Palm rääkis, et jaemüük aeglustus selle aasta teises pooles võrreldes aasta esimese poolega vaid mõõdukalt ning aasta lõpp võib tulla müügi poolest tugev. Tema sõnul on aasta kokkuvõttes oodata kaheksaprotsendist jaemüügi kasvu, mis on üllatavalt hea tulemus võrreldes vähenenud jaemüügiga Soomes ja Saksamaal.

Eratarbimiskulutused tõusevad Eestis Nordea värske prognoosi järgi 2012. aastal 4,5 protsenti, 2013. aastal 3,5 protsenti ja 2014. aastal 3,8 protsenti ning valitsussektori lõpptarbimiskulutused suurenevad tänavu 2,2 protsenti, tuleval aastal üks protsent ja 2014. aastal 0,8 protsenti. Töötuse määr ulatub Eestis Nordea värske prognoosi põhjal 2012. aastal 10,3 protsendi, 2013. aastal 9,2 protsendi ja 2014. aastal 8,5 protsendini. Septembris ennustas pank tööpuuduse määraks tänavu 10,8protsenti.

Eratarbimise jätkusuutlikkuse eelduseks on tööturu tugevus. Palmi sõnul ootab pank, et tööturg ei hakka 2013. aastal nõrgenema, vaid püsib suhteliselt stabiilne. Hõive kasv on praeguseks küll aeglustunud alla ühe protsendi tasemele, kuid analüütiku hinnangul on see piisav stabiilsuse hoidmiseks. Palm märkis ka, et 2012. aasta kolmandas kvartalis jõudis tööpuudus Eestis juba alla 10 protsendi, mis on madalam kui mujal Euroopas.

Palm lisas, et pikaajaliselt pingestab tööturu tasakaalu tööealise elanikkonna vähenemine: kümne aastaga on tööealise elanikkonna arv kahanenud 2,2 protsenti, samal perioodil on aga hõive kasvanud seitse protsenti. Ta selgitas, et siin tekivad nii-öelda käärid: tööealisi inimesi pole nii palju kui tööjõudu oleks juurde vaja.

2014. aastal võivad analüütiku sõnul seetõttu tekkida ka palgasurved, mis on potentsiaalne probleem. Kui on soov rohkem teenida, siis tuleb mõelda selle peale, kust tuleb kasum, rääkis Palm, lisades, et tema hinnangul arendatakse tööjõudu Eestis liiga vähe, et nende kvalifikatsiooni tõsta. Ta lisas, et kriitilist tööpuuduse määra on suudetud Eestis alandada, kuid need inimesed on tööl nii-öelda suletud sektoris, mis ei tooda eksporditulu.

Palmi sõnul ootab Nordea, et sel ja järgmisel aastal kasvavad palgad viis protsenti, mis on tema hinnangul tootlikkust arvesse võttes ka mõistlik kasvutempo. Ta märkis, et ei ole realistlik, et palgakasvu ootused oleksid 10–15 protsenti.