/nginx/o/2008/05/29/45288t1he4ae.jpg)
Eesti Panga asepresident Andres Sutt märkis oma ettekandes, et kuigi arenenud riikidest alanud finantskriis on segi löönud majanduse viimase 10 aasta kasvumudeli, siis toetab maailmamajanduse ajalugu senise kasvu jätkumist.
Sutt: ajalugu näitab, et majanduskasv tulemata ei jää
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma seisukoha toetuseks näitas Sutt esitluse käigus USA sisemajanduse koguprodukti kasvu graafikut aastail 1820-2006. «Paarile lühiajalisele võnkele vaatamata on USA majandus neil aastail järjepidevalt liikunud ülespoole. Pikaajalist kasvu pole suutnud rajalt raputada kodusõda, Suur Depressioon, kaks maailmasõda ning erinevad muutused maailmamajanduse mudelites. Oleks lühinägelik arvata, et nüüdse kriisiga peatub majanduse kasv,» ütles Sutt.
Tema sõnul seisab Eesti ees küsimus, kuidas me suudame väljuda võitjatena olukorrast, kui majandus pöördub tõusule Eesti lähiturgudel. «Võrreldes Eesti ja Skandinaavia palgataset, siis on meil võimalus meelitada siia osa seal tegutsevast ettevõtlusest. Kriisi järel tekkivad uued võimalused tuleb ära kasutada. Euro kasutuselevõtt on siin võtmetähtsusega. Eelarve tasakaalu parandavate meetmete osas ei tohi olla tabusid. Iga majanduspoliitiline hind, mida peame euro kasutuselevõtu eest maksma, on väärt maksmist,» lisas Sutt.
Eestile soodsate asjaoludena tõi Sutt esile, et tööturg on tõestamas oma paindlikkust, jooksevkonto puudujääk on liikumas tasakaalu suunas ning pangandussektori kapital ja likviidsus on piisaval tasemel.