Seekord rullis tainast, küpsetas piparkoogid ja sõi need ära Jäneda põhikooli pere, kes peente gurmeetainaste seast valis parimaks hoopis Pere piparkoogitaina.
Suurel piparkoogitaina mõõduvõtul võidutsesid tuttavad maitsed
Jäneda põhikooli lapsed võtsid ülesannet selgitada välja parim piparkook täie tõsidusega. Nad varustasid oma kokandusklassi piparkoogivormidega, sidusid ette põlled ja tüdrukutel tuli juuksed patsi punuda. Katsetusgrupi juht oli käsitöö- ja kodunduseõpetaja Malle Raunmägi, kes nummerdas ära tainapakid ja tühjad kandikud, kuhu rändasid piparkoogid. Kokku tuli proovida kümmet tainast.
Esimesena said käed jahuseks neljanda, viienda ja kuuenda klassi tüdrukud, kes valisid paari peale ühe tainapätsi. Loosi läksid Vertigo Gourmet’, Pihlaka, Pagaripoiste ja Reval Kondiitri piparkoogitainad. Need erinesid tublisti nii struktuurilt kui ka värvilt. Näiteks tõid lapsed välja, et Pihlaka tainast on lihtne rullida ka väikse jahukogusega. Tainas jääb ühtlane ja sile. Samal ajal jääb Reval Kondiitri tainas muredaks ja krobeliseks, rulli palju tahad.
Pagaripoiste ja Vertigo Gourmet’ tainas erinevad värvilt sel määral, et vormitud piparkoogid võis ühele pannile panna – segimineku hirmu polnud. Vertigo Gourmet’ tainale andis tumedama värvi tume suhkrusiirup ja linnasesiirup. Pagaripoiste tainas oli gurmeetaina kõrval lausa ehmatavalt kahvatu.
Enne kui piparkoogiplaadid umbes seitsmeks-kaheksaks minutiks 200 kraadi kuumusesse ahju läksid, pintseldasid lapsed taina üle lahtiklopitud munaga.
Suurt elevust tekitasid ahjus silmanähtavalt kerkivad Pagaripoiste piparkoogid, mis muutusid vähemalt kaks korda paksemaks. Kergitusainena sisaldab tainas söögisoodat. Kerkimisele aitas ilmselt kaasa muna. Ükski teine tainas sellistesse kõrgustesse ei kasvanud.
Esimene piparkoogilaar valmis, toimus küpsetajate vahetus. Teine küpsetusmeeskond koosnes esimese, kolmanda, seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda klassi poistest ja tüdrukutest. Vanemad poisid haarasid pikalt mõtlemata kahevärvilise Saare Leiva taina. Pärast esimesi rullimisi kumas piparkoogitainas heleda liivataina alt läbi ja piparkoogid olidki justkui kahekihilised. Pikema rullimise peale moondus kahevärviline tainas ühtlaselt heledaks.
Erilise üllatuse pakkus Eesti Pagari piparkoogitainas, mille rullimine osutus kolmandas klassis käiva Liisi ja tema esimeses klassis õppiva õe Luise jaoks üsna lihtsaks ja meeldivaks tööks. Jahu kulus vähe, tainas ei kleepunud ning jäi ühtlane nii keskelt kui ka servadest.
Teistest kiiremad küpsetajad olid kaheksanda klassi tüdrukud Hanna ja Janeriin, kes küpsetasid valmis nii Hagari kui ka Pere piparkoogid. Hagari tainas tundus Hannale rasvasem. Seda oli keerulisem rullida ja lõpuks jäi pind ikkagi krobeline ja auguline.
Kokku kulus küpsetamiseks umbes kaks tundi. Kaks ahju kuumasid üksteise võidu – nii kui üks plaaditäis valmis sai, läks uus sisse. Mida rohkem piparkooke ahjust välja tuli, seda rohkem meelitas lõhn kodunduse klassi huvilisi.
Testi kõige olulisem osa ehk degusteerimine läks lahti siis, kui kõik piparkoogid olid ahjust väljas ja veidi jahtunud. Õpetaja Malle Raunmägi jagas maitseproovis osalejatele paberitükid, kuhu tuli kirjutada lemmikpiparkoogi number ja põhjendus, mille poolest kook teistest erines. Nii mõnigi laps tõi välja mitu lemmikut.
Maitsma olid oodatud kõik 53 kooliõpilast, lisaks mõned õpetajad. Kokku kogusime 41 arvamussildikest.
Nii laste kui ka õpetaja Raunmäe suureks lemmikuks osutusid Pere piparkoogid, mille puhul toodi välja tasakaalukat maitset – küpsetist peeti piisavalt vürtsikaks ja mitte liiga magusaks. «Kõike oli parajalt,» seisis paljudel sildikestel.
Kui Pere piparkooke armastati ka krõbeduse pärast, siis pea sama palju leidus pehmete ja paksude piparkookide austajaid, mistõttu said auväärse teise koha uhkelt kerkinud Pagaripoiste piparkoogid.
Piparkookide iludusvõistluse võitis Eesti Pagar, mille tainas oli ühtlane ja hoidis hästi vormi. Parajalt tumeda värvi andis karamellisiirup ja beetakaroteen.
Üllatuslikult sõid lapsed hea meelega ka Saare Leiva kahevärvilisi piparkooke, ehkki need meenutasid maitselt pigem tavalist küpsist.
Piparkooke krõbistati hea meelega kõikide kandikute juures, ent kõige kiiremini kadusid siiski Pere ja Pagaripoiste piparkoogid. Viimati nimetatud koguni nii kiiresti, et hilisemad testijad pidid viimast piparkooki sõbralikult jagama.