/nginx/o/2012/12/17/1489116t1he320.jpg)
Rootsi ettevõtteid nõustava firma Add Gender soolise võrdõiguslikkuse ekspert Pernilla Alexandersson ültes, et diskussiooni tekitamiseks on hea, et paljud eestlased väljendavad ausalt oma vastumeelsust soolise võrdõiguslikkuse suhtes. Rootslased ei julge oma tegelikku arvamust välja öelda kartes seadusi ja ühiskonna negatiivset suhtumist.
Rootsi on riik, kus naiste ja meeste võrdsed õigused on ilmselt kõige rohkem tagatud. Rootsi on võtnud soolise võrdõiguslikkuse nimel ette samme, mida peetakse ekstreemseteks mitmetes Euroopa riikides.
Näiteks on Stockholmis lasteaed, kus praktiseeritakse soo-neutraalsust, mistõttu ei ole seal poisse ega tüdrukuid, vaid hoopis sõbrakesed. Kuigi rootsi keeles on sõnal «tema» nii naissoost kui meessoost vorm, kasutatakse selles lasteaias hoopis väljamõeldud sõna ilmestamaks sootut vormi (hen).
Rootsi ettevõtetel, kus töötab vähemalt kümme inimest, on igal aastal kohustus koostada võrdsete võimaluste plaan. Samuti tuleb koostada võrdse palga tegevusplaan.
«Iga ühiskond peab ise otsustama, kui kaugele ta soovib minna soolise võrdõiguslikkusega,» rääkis Rootsi soolise võrdõiguslikkuse ekspert Pernilla Alexandersson.
Tema sõnul oli Rootsis näiteks enne sõna «hen» kasutusele võtmist pikk arutelu, kas uut sõna on üldse vaja. «Samal ajal kui täiskasvanud alles arutlesid, võtsid lapsed juba selle sõna kasutusele, järelikult on vajadus. Kui vajadust ei ole, siis see sõna kaob käibelt ise ära,» arvas Alexandersson.
Rootslased ei ole unustanud bioloogilisi erinevusi
Ta lisas, et rootslased ei ole unustanud, et mehed ja naised on bioloogiliselt erinevad. «Kui panna kõige pikem naine ja mees kõrvuti, on nende pikkuses ikkagi arvestatav erinevus. Me oleme bioloogiliselt erinevad, aga meie ühiskonnas on anne, kreatiivsus ja kompetents kõige olulisemad inimese puhul,» selgitas Alexandersson.
Rootsi on soolise võrdõiguslikkuse osas teinud suuri samme tema sõnul just viimase kümne aasta jooksul. Alexanderssoni meelest võivad ka Eestis järgmise viie aasta sees toimuda hüppelised muudatused.
«Minu arust on eestlased väga avatud inimesed, kes tunnevad huvi soolise võrdõiguslikkuse temaatika vastu, isegi kui nad arvavad, et see ei ole hea lahendus. Rootslastele meeldib väga oma edulugudest rääkida ja välja tuua, et oleme riik, kus meestele ja naistele on võrdsed õigused ja võimalused tagatud,» ütles Alexandersson lisades, et tegelikult varjavad paljud rootslased oma arvamust soolise võrdõiguslikkuse teemadel, kartes meedia kriitikat ja seadusi.
Rootslased on liiga poliitkorrektsed
«Kui meil mõne ettevõtte juht ütleb, et sooline võrdõiguslikkus on väga oluline, siis kõik töötajad kordavad seda mõtet järgi, isegi kui nad nii ei arva. Eestis öeldakse välja kui leitakse, et mehed ja naised ei saa olla võrdsed, või see ei taga edu.»
Alexandersson leiab, et kui mõni rootslane julgeks välja öelda, et talle ei meeldi näiteks immigrandid või, et naised ei peaks firmasid juhtima, siis saaks lähemalt uurida, miks inimene nii arvab. «Saaks tekkida diskussioon, mis jõuaks kuhugi, aga Rootsis ollakse täna väga poliitkorrektsed. Me alati rõõmustame, kui me kohtame vastuseisu, kuna siis me saame aru, et inimesel on vähemalt arvamus.»
Juba praegu näeb Alexandersson Eesti puhul mitmeid soolise võrdõiguslikkuse edulugusid. «Näiteks palgalõhega on Eestis halvad lood, see ei ole edulugu, aga naiste haritus on siin edulugu. See on jõud, mida paljudes riikides ei ole.»
:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)