/nginx/o/2009/04/01/157354t1h83ad.jpg)
Eesti riigi maksevõime säilitamiseks ei piisa enam kulude kärpimisest ja laenamisest ning valitsus valmistub tarvitama ka stabiliseerimisreservi, mida hoiti kõige mustemate päevade tarbeks.
Toompea siseinfo: valitsus läheb viimaste säästude kallale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaid kitsas ring poliitikuid ja tippametnikke teab, et praegu valmistatakse ette pabereid, mis lubavad valitsusel kasutada eelarveaukude lappimiseks stabiliseerimisreservi, kuhu on kogunenud 7,3 miljardit krooni, kirjutab Eesti Ekspress.
Tegemist on rahatagavaraga, millest riik lootis, et kulutab selle vaid kõige mustemate päevade puhul, näiteks pangandussüsteemi kokkuvarisemise või sõja puhkemise korral.
Nende miljardite kasutuselevõtuks ei piisa rahandusminister Ivari Padari käsust ega valitsuse otsusest, vaid nõusoleku peab andma stabiliseerimisreservi nõukogu, kuhu kuuluvad rahvasaadikud Raivo Järvi, Inara Luigas, Eiki Nestor ja Marek Strandberg ning valitsuse abipalve peab saama Riigikogus vähemalt 51 poolthäält.
Märtsi lõpu seisuga oligi lõviosa reservi rahast investeeritud AAA-reitinguga Prantsusmaa, Hollandi ja Austria valitsuste võlakirjadesse.
Endine rahandusminister Aivar Sõerd ütles mullu ERR Uudistele, et juba siis haigutas jooksvas eelarveaastas üsnagi märkimisväärne puudujääk, mis sööb kassareservi korraliku augu sisse.
Sõerd avaldas siis arvamust, et lisaks kassareservile võidakse minna ka stabiliseerimisreservi kallale. «See on nüüd järgmine koht, kust võtta,» selgitas Sõerd.