Pimedust võitev värvikirev jõuluootus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Eestis seostub jõulutunne peamiselt lumega, siis Kölnis korvavad pimeda aja nukrust ja nappi päevavalgust rikkalikult valgustatud jõuluturud.
Miljonilinnas Kölnis on kuus traditsioonilist jõuluturgu, igaüks omanäoline, ja lisaks veel mitmeid alternatiivseid jõuluturge. Muu hulgas avati tänavu ka geide ja lesbide jõuluturg.
Turiste meelitatakse jõuluootust nautima kirevate värvidega, hõõgveiniaroomide ja mõnusate toidulõhnadega. Igal detsembriõhtul kuni jõululaupäevani on kõik Kölni traditsioonilised jõuluturud garanteeritult rahvast pungil. Kuid eks ka see käi Saksamaal jõulutunde juurde.
Veinitass pandi vastu
Kui veel lõuna paiku tunduvad jõuluturgude puidust majakeste vahele kujundatud tänavad liigagi laiad, siis hiljemalt tööpäeva lõpuks on seal ainukeseks liikumisviisiks küünarnukkide abil põiklemine. Et pääseda löögile toidu- või joogisabas, peab olema lisaks parasjagu nahaalne.
Kuid huvitaval kombel püsivad külastajate näod kogu rüselemise käigus naerusuised. Selles on ilmselt süüdi hõõgvein. Ja tõepoolest, mitu tundi külma käes värisedes ja trügides ei pea pikalt hõõgveinita (või siis munaliköörita) vastu.
Traditsiooni kohaselt pakub iga hõõgveinimüüja oma retsepti järgi valmistatud kuuma jooki omanäolisest tassist. Pandiraha vastu lunastatud tassi võib soovi korral endale jätta ja nõnda on ka neid, kes jõuluturgudel igal aastal erinevaid kruuse kogumas käivad.
Nii savist kui klaasist, igat värvi ja iga kujuga ning värviliste piltidega joogianumad on juba omaette elamus. Nõnda tekib üsna lihtsalt kiusatus ainuüksi tassi pärast järgmise hõõgveiniputka juurde tõtata, ja loomulikult pole veinisõpradel ka degusteerimise vastu midagi.
Samal ajal loovad meeleolu värvikirevad jõuluehted ja valgustus – ühe majakese fassaad on uhkem kui teisel. Katuse alla on kokku pressitud sajad erivärvilised kuuseehted ja kuldsed tähekesed, mis põimuvad omakorda valgustitega, mis ehted särama löövad.
Katustele on tihtipeale asetatud lisaks päkapikud, kitsed, põhjapõdrad, saanid, ohtralt kunstlund ja kõiksugu muud põnevat. Ning see muudab iga jõuluturu erilaadseks.
Kui tegemist pole just toiduga, on ka pakutavad kaubad võrdväärselt rõõmsavärvilised. Ja valik ei piirdu kaugeltki vaid jõulude ja talvega. Müügil on näiteks indiaanlaste unenäopüüdjad, lambid, seebid, võtmehoidjad, seinataldrikud, Kölni logoga meened ja kõiksugu käsitööd.
Igal õigel jõuluturul on muidugi ka vähemalt üks karussell: võimalikult värviline, hästi valgustatud ja äraütlemata kitš.
Ülikülluslik pilt, mis Kölni jõuluturgudel avaneb, laseb paratamatult kummalisel (jõulu)tundel põue pugeda. Igal juhul jääb Saksa jõuluturu külastus meelde erilisena, ja just see eriline tunne tähistab Saksamaal jõulude ootust.
Kohalikud hõrgutised
Sellele aitavad omakorda kaasa hiiglaslikud glasuuritud piparkoogid, hõrgud maiustused, kuumad kastanid ja muidugi muud saksa klassikud: Bratwurst, hapukapsas, grillitud šampinjonid, grillitud sealiha ja Reinimaa kartulipannkoogid õunamoosiga.
Hea õnne korral võib hangitud toidupoolise söömiseks ka mõne letinurga leida, kuid enamasti peab plastkahvli käiku laskma lihtsalt püsti seistes: ühes käes papist taldrik, teises kahvel.
Kohalikele see probleeme ei valmista. Osavalt suudavad nad näiteks terve paneeritud kala süüa kübetki maha poetamata (ainult kahvliga loomulikult), samal ajal kui algajad lisaks pudistamisele ka enda korralikult kokku mäkerdavad.
Kui sinepiga kaetud grillvorst või rasvast tilkuv grill-lõhesai saab ühel õigel sakslasel kiirelt ja korralikult söödud, siis turisti tunneb üsna pea ära selle järgi, et tema näpud – ning mõnikord ka nina ja riided – on kastmesed.
Kes teab, kas seda siis vähesest treenitusest või pigem sellest, et söömise ajal segavad koordinatsiooni ja keskendumisvõimet mitmed muud atraktsioonid.
Kölni jõuluturge peetakse Saksamaal rahvarohkeimateks ja seda osaliselt ka turistide armastuse tõttu. Naaberriikidest veetakse spetsiaalselt busside kaupa huvilisi linna jõuluturgusid väisama.
Saksamaa jõuluturud
• Jõuluturgude traditsioon ulatub Saksamaal 14.–15. sajandisse.
• 20. sajandi esimesel poolel kujunesid jõuluturud advendiaja püsivaks osaks.
• Jõuluturud avatakse tavaliselt esimesel advendil ja suletakse 23. detsembril.
• Vanim jõuluturg asub Dresdenis. Tänavu korraldatakse seal Striezelmarkti juba 578. korda.
• Suurima külastajatearvuga jõuluturg, umbes kolm miljonit inimest, asub Maini-äärses Frankfurdis.
Allikas: Inga Höglund