Laulust «Last Christmas» pole poes pääsu

Artist siseraadios töötavad Dali Kask ja Hendrik Saare valivad Eesti suuroodides kõlavad lood. Foto: Toomas Huik/Postimees

Kuigi igal aastal kurdavad inimesed, kuidas poodides kõlavad äraleierdatud jõululood, pole neist pääsu ka tänavu, sest teada-tuntud laule soovivad nii ostjad ise kui ka poeomanikud.

«Neid karjeid on nii palju, et appi, ma ei suuda kannatada, et nüüd lastakse igal pool  kuu aega jutti   jõululugusid, aga kui neid ei ole, siis hakatakse nurisema, et miks küll. Ikkagi jõulud,» rääkis paljudele Eesti kaubanduskeskustele playlist'i koostav muusikaterapeudi haridusega  Dali Kask. Paar aastat tagasi tegi ta Viru keskuse jaoks kuue tunni pikkuse džässmuusika valiku, kus polnud ühtegi jõululugu. «Siis tulid kommentaarid, et kuhu on traditsioonid jäänud, miks jõululaule ei ole,»  meenutas ta.

Kase sõnul sai ta mullu näiteks ühelt tellijalt kirja, et «võite panna ükskõik mis lugusid, aga George Micheli «Last Christmas» peab sees olema».

Tema kolleeg, muusikateadlase haridusega Hendrik Saare tunnistas, et ega neid jõululugusid tegelikult väga palju ei ole.  «Me iga aasta täiendame oma fonoteeki, ostame lugusid juurde, aga samas on neid meloodiaid, mille järgi jõululood ära tunneb, ikkagi käputäis,» tõdes ta.

Nii Kask kui Saare tunnistavad, et kuigi iga aasta tuleb mõni uus jõuluhitt, siis  mõned laulud lihtsalt on sellised, milleta ei saa läbi, nagu näiteks see sama «Last Christmas».  «Sellele loole pärast tema ilmumist (1984 – toim) samaväärset asendust tulnud lihtsalt ei ole,» nentis Saare pärast pikka järelemõtlemist.

Tagasihoidlikud Eesti jõulud

Kuna poodides mängiva muusika nimekiri on mitusada lugu pikk, siis tavakülastaja ei tohiks kordust tajuda, küll võib see probleemiks olla seal pikki päevi töötavatele inimestele. «Aga tuttavad lood lihtsalt jäävad inimestele meelde,» nentis Saare.

Et säästa kaupluste töötajaid, siis püütakse playlist teha võimalikult pikk ja mitmekesine. «Just arvestades nende inimestega, kes seal iga päev töötavad, mängitakse lugusid juhusliku valiku aluse, et n-ö Pavlovi koera refleksi ei tekiks,» selgitas Kask.  Ta lisas, et sai aga alles hiljuti kirja ühelt kaubanduskeskuse töötajalt, kes kurtis, et talle keeratakse iga päev kruvikeerajaga ajudesse, kuna see on lihtsalt nii kohutav, mida ta tööl kuulama peab.

Hoolimata kurtmistest kinnitavad nii Kask kui Saare, et tegelikult on Eesti poed jõulumeeleolu loomisel pigem tagasihoidlikud. «Jõulud on Euroopas ja Ameerikas megaülepaisutatud,» tõdes Kask ja meenutas, et novembri alguses Pariisis käies olid kaubamajad jõuluehtes juba  ning ka jõulumuusika mängis täie hooga. «Mina olin kord jõulude eel New Yorgis ning seal mängis Bing Crosby ja Frank Sinatra vahetpidamata, nii et võib veel hullemini minna,» lisas Saare.

Kuigi mõnes üksikus Eesti kaubanduskeskuses hakatakse jõule tähistama juba novembri keskel, siis Kase kinnitusel nemad nende poodide muusikavalikusse esialgu jõululaule ei pane. «Seal on pigem sellised talvemeeleolu loovad lood, jõulude lähenedes tulevad alles traditsioonilisemad lood,» lubas Kask.

Maarja-Liisi valik

Tänavu aitas jõulumuusikat valida laulja Maarja-Liis Ilus, kes valis välja sadakond laulu. Paar sada lugu valisid omalt poolt välja Dali Kas ja Handrik Saare. Nii võib detsembrikuus kuulata Maarja-Liisi lemmikjõululaule Selverites, Prismades, Rimides, Maksimarketites, paljudes Konsumites.

See aga ei tähenda, et kõigis suurtes poekettides kõlaksid täpselt ühed ja samad lood. «Kindlasti on poode, kuhu läheb lühem või veelgi spetsiifilisem valik, aga mõni soovis veelgi laiemat valikut,» selgitas Kask. Üldiselt näitab Kase ja Saare kogemus, et enamik kaubanduskeskusi usaldab nende valikut. «Mõnel üksikul on oma konkreetne nägemus, mida jõuludeks soovitakse,» sõnas Kask. Kõige eriskummalisema muusikavalikuna meenub neile üks ehituspood, mis tahtis jõuludeks iiri muusikal põhinevat playlist'i. «See meeldis neile väga ja mõnda lugu soovisid ka hilisemasse valikusse,» rääkis Saare.

Mõlemad muusikavalijad kinnitavad, et tegelikult suurtes poodides ilma muusikalise taustata ei saa, sest see varjab olmemüra. «Kaubanduskeskustes käib palju inimesi ja kõigile ei saa meele järgi olla,» on nad ühel meelele. Saare sõnul oleks ühest küljest hea, kui muusika ei torkaks silma, samas peaks muusikaline taust siiski olema  midagi enamat kui lihtsalt tapeet.

«Mina võin käe südamele panna ja öelda, et ma ei ole teinud ühtegi tööd, kus mul  tohutult kriibiks hinge, et mis ma nüüd tegin ja kuidas ma selle loo ära lörtsisin,» kinnitas Kask. Ta lisas, et poodide muusikavalik on üks võimalus viia  inimeseni muusikat, mida muidu kunagi ei kuula. «Muidugi on valikut tehes meie enda tunne mängus, aga žanriti neid lugusid valides võtame ikka ilusatest kõige ilusamad,» rõhutas. ta.