Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Eestist Euroopasse ja laia ilma

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Täringut veeretamas: ümberilmarändaja Tiit Pruuli mänguhoos.
Täringut veeretamas: ümberilmarändaja Tiit Pruuli mänguhoos. Foto: Toomas Huik

Meie harivate lauamängude autorid oleks nagu salamisi kokku leppinud järgida rahvatarkust, et enne Pariisi põrutamist tuleb käia ära Nuustakul. Arter uurib «Eestimaa mängu», «Euroopa reisi» ja «Eestlaste ümbermaailmareiside» tagamaid.

Vaatamata arvutimängude tohutule pealetungile on ajaproovile vastu pidanud ka klassikalised täringu ja nuppudega lauamängud, näiteks põlvest põlve mängitud «Reis ümber maailma» ja «Tsirkus». Aga inimene küllastub kiiresti ja otsib vaheldust.

«Kaua sa ikka mängulaual elevandi seljas sõidad või redelist üles ronid,» muigab tarmukas ümbermaailmarändaja Tiit Pruuli.

«Eestimaa mäng»
Ajakirjade Kirjastuse ristsõnaosakonna Ristik liikmed Tarmo Tuule, Katrin Kurik ja Külli Nidermann tahtsid mängu välja mõeldes pakkuda rahvale põnevat ja harivat meelelahutust, rohkesti mängulusti ja uusi teadmisi kodumaa kohta. Mängus saab korraga osaleda kuni neli mängijat või võistkonda lasteaialastest vanavanemateni.

«Mängu eesmärk on kokku koguda kõik Eesti maakondade kujulised pusletükid ja panna neist kokku oma väike Eestimaa. Selleks tuleb liikuda mööda Eesti kaarti vastavalt täringu veeretamisel saadud silmade arvule, vastates sel teekonnal Eesti maakondade kohta käivatele küsimustele ning täites üllatusülesandeid.

Näiteks saab mängija teada, millisele daamile peab tänulik olema Võru linn, millal ilmutab end üks väga kuulus Läänemaa daam, kes on tõrvakõplane või mida tegi Tõrva kõrtsmik, et külastajad tema nõusid pihta ei paneks,» räägib Tuule.

Lisaks «Eestimaa mängule» on selle autorid teinud «Mälumängudoomino». Praegu ragistavad nad ajusid järgmise mängu kallal.

«Euroopa reis»
Mängu idee sündis Jarno Sillal sõpradega Lõuna-Aafrikas reisil olles: ühel õhtul tekkis neil tahtmine mängida lõbusat ja silmaringi avardavat lauamängu, aga seda polnud kusagilt võtta. Siis tärkaski mõte koostada mäng, mis oleks ühtaegu lõbus ja hariv. Tollest päevast kulus ligi paar aastat, kuni poodidesse jõudis «Euroopa reis», millesse lisaks Euroopa kaarti kujutavale mängualusele kuulub sisukas entsüklopeediline reisiteatmik.

«Mäng algab Eestist ja kes osalejaist esimesena siia tagasi jõuab, ongi võitja. Kordamööda täringut veeretades liigutakse mööda mängurada nii, et iga mängija peab nimetama mõne fakti punktide arvule vastaval teemal riigi kohta, kuhu satub mängunupp,» selgitab Sild.

Täringu punktidele vastavad: 1 – pealinn, 2 – rahvaarv, 3 – vaatamisväärsused, 4 – tuntud isikud, 5 – kaubamärgid ja firmad, 6 – muu huvitav info iga riigi kohta.
Mängijaid võib olla kahest kuueni. «Vahva on kuulata, milliseid reisilugusid kuus silma veeretanud osalejad pajatavad. Seda mängu on hõlbus ka reisile kaasa võtta,» mainib autor.
Hiljuti valmis mängule ka järg nimega «Aasia reis».

«Eestlaste ümbermaailmareisid»
Kuna eestlased on viimasel ajal ümber maailma reisimises üllatavalt tublid olnud, tuli Regio kartograafiaosakonna juhataja Leida Lepik mõttele jäädvustada mõned teekonnad lauamänguna. Maris ja Tiit Pruuli valisid marsruudid ja koostasid retkede kirjeldused.

«Meil oli kavas luua rahvahariduslik mäng, ja Regio tegi päris täpsed kaardid, kuidas rändajad kulgesid,» ütleb Tiit Pruuli. «Minu jaoks on mängu põhiosa voldikutel, kus on kirjas nende reiside lood. Loomulikult on siia valitud võib-olla põnevamaid ja erutavamaid detaile, näiteks kui jalgratturile sõitis otsa lumesahk ja ta sai üheks päevaks USA meediastaariks või laevakapten pantvangi sattus, aga suur osa neist kultuuri- ja loodusloolistest tekstidest aitab mängijal teadmisi täiendada.»
Mängulaua teisel küljel on veel teinegi kaart, kuhu iga mängija saab oma unistuste reisidest päris oma mängu teha.

Mängijad, kelle arv võib olla kahest kuueni, saavad võimaluse samastuda purjetamislegendi Ahto Valteriga, Lennuki purjetamismeeskonnaga, autodega ringi kihutavate «Veerevate eestlastega», mootorratturite Kariina Tšursini ja Margus Sootlaga, jalgrattur Raimo Laosmaga või reisibüroo Go Travel korraldatud ümbermaailmareisi seltskonnaga.

«Nende kuue reisiga katame suure osa maakerast, kaardile on jäänud vaid mõned üksikud valged laigud – Kesk-Aafrikasse ja poolustele pole me jõudnud,» täpsustab Pruuli ja lisab, et mängule on oodata järge, sest paljud huvitavad reisid, näiteks Nordea teekond, on seni kõrvale jäänud.

Tagasi üles