Videojõulukaardi saab hõlpsasti teha ka koduarvutis

Piparkoogiteost saab suurepärase videojõulukaardi. Foto: Erakogu

Mis oleks, kui pistaks end jõulude ajal koos heade soovidega kaardi sisse? Või vähemalt lapsed. Sõbrad-sugulased rõõmustaksid ja märkaksid, et oled veidi rohkem vaeva näinud. Mõni võib-olla hindab sind ka kui keskkonnasõpra, et säästad puid ja jätad paberkaardid ostmata või tegemata.

Videojõulukaardi tegemisel kehtivad kaks lihtsat reeglit. Kaardi tegemist tuleb alustada küsimustest: millest ja millist, kellega ja kuidas?

Kelgutamisest kõrini

Teiseks tasuks kindlasti materjali monteerida – ükskõik, kas üles filmitakse dokumentaalne lugu või mõeldakse lugu välja ning lavastatakse see kaamerale.

Oluline on mõnekümne sekundi, kõige kauem minuti või paariga edasi anda sõnum ja meeleolu.

Enam-vähem kõik on teinud elus korragi lumememme või kelgutanud, ei ole vast mõtet vaevata sõpru-sugulasi tundidepikkuse ülevaatega, kuidas just teie seda tegite. Videokaardi eesmärk võiks olla lühikese ajaga rõõmu teha, panna oma pühadetervitused pildis ja helis elama.

Hea mõte on vältida suure videofaili e-kirjaga saatmist. Kõige lihtsam on panna video üles keskkonda Youtube.com ja saata e-kirjaga üksnes link. Nii on kõige suurem võimalus, et kaardi saaja selle ilma vaevata ja kindlasti ka ära näeb. Sealjuures saab valida, kas video on nähtav kogu maailmale või näevad seda ainult need, kellele lingi saadad. Kui oled üks paljudest Facebooki kasutajatest, saad üles laetud video paisata tervele tutvusringkonnale või jagada nimeliselt üksikutele sõpradele.

Videojõulukaarti on õige lihtne kokku panna arvutiga kaasa tulnud montaažiprogrammis. Apple’i arvutitega tuleb tasuta kaasa programm iMovie, mille abil saab tõesti lihtsa vaevaga väga toreda tulemuse. Windowsi arvutites on tasuta kaasas Windows Movie Maker, mis küll nii mugav ei ole, aga minutipikkuse loo saab sellega kindlasti edukalt tehtud. Kes otsib Windowsi jaoks mugavamat ja suuremate võimalustega tasuta montaažiprogrammi, leiab neid internetist mitmeid. Näiteks lehelt ezvid.com.

Lihtsamat montaaži võimaldavad isegi paljud uuemad mobiiltelefonid ja ka otse youtube.com-i keskkonnas on võimalik video parajaks lõigata.

Võib-olla on aasta jooksul jäädvustatud nii mõnigi tore foto või salvestatud videolõik, millele sobiva tiitri lisamisega ongi kaart valmis. Nii lapsed kui ka loomad oma siiras armsas olemises toovad kindla peale naeratuse näole. Lisaks ajab film lastest kaardisaaja ahhetama: kas tõesti juba nii suureks kasvanud!

Sõrmed filmitäheks

Video asemel võib kasutada fotosid. Selleks pakub näiteks programm iMovie kenasid üleminekuid, tuleb ainult fotod sisse tõsta, lisada pealkirjad ja muusika.

Kui aga perearhiivis pole sobivat materjali või on tahtmine videokaart värskest kraamist kokku panna, võib kasutada võtteid kenast talveilmast, sest kes meist ei ootaks valgeid jõule. Isegi kui jõuludeks on lumi ära sulanud, on talverõõmud videojõulukaardis alles. Ei sula seal lumepall lumesõjas ega lumememmes, kelgutaminegi kestab. Kui lund ei ole, aga akna taga juhtub olema linnusöögimaja, saab talvehõngulise videojõulukaardi teha tihasest pekitüki kallal.

Võimalusi, millest kaarti teha on nii palju, et siin üles lugeda neid ei jaksaks. Lugusid on vahva koos lastega välja mõelda ja siis videoks meisterdada.

Ka tehnikaid on valida omajagu. Alati ei pea videokaamera käepärast olema, piisab fotokast. Nii saab stoppkaader-tehnikas liikuma panna piparkoogid, legomeestest ja teistest mänguasjadest rääkimata. Kindlasti meeldiks väiksematele multikategelased plastiliinist välja mudida.

Kui juba mänguasjakasti kallale minna, siis videojõulukaardi tegelasteks võivad olla käpiknukud, sokinukud, näpunukud, kõiksugu nukud. Kui nukke pole võtta, võib näppudele näod pähe joonistada. Peamine, et näpud teaksid, millest jutt.