/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/02/27/141235t1h2d95.jpg)
Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid leppisid Brüsselis aasta viimasel ülemkogul kokku mitmes majandus- ja rahaliidu (EMU) tugevdamise tegevussuunas, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo reede varahommikul.
ELi juhid kinnitasid ühtse pangandusjärelevalve ja pangaliidu loomise kokkuleppe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sealhulgas kinnitati pea ööpäev varem, neljapäeva varajastel tundidel ühenduse rahandusministrite vahel saavutatud kokkulepe ühtses pangandusjärelevalves kui esimeses sammus pangandusliidu loomises, seisis teadaandes.
Ajalehe EuropeanVoice veebiväljaanne kirjutas, et lahkarvamusi põhjustas raskustes pankade abistamiseks plaanitava fondi rahastamine.
Saksa kantsler Angela Merkel ütles pärast kõneluste lõppu finantssektorile vihjates, et see koorem ei tohi jääda maksumaksjate kanda, vaid vastutusele tuleb võtta need, kes pankade krahhi põhjustasid, vahendas EuropeanVoice.
EMU tulevikku puudutavad otsused tuginesid ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy juhtimisel esitatud tegevusplaanile, mille koostamiseks sai ta Euroopa Liidu liidritelt volitused juunis toimunud tippkohtumisel. Tegevuskava eesmärk on aidata ennetada kriise, tagada majanduskasv ning suurendada inimeste tööhõivet, seisis valitsuse kommunikatsioonibüroo teadaandes.
Ehkki kava keskendub eelkõige euroala liikmesriikidele, rõhutati ülemkogu kohtumisel selle avatust ka ühisraha mitte kasutavatele riikidele.
Suurbritannia, Tšehhi ja Rootsi on teatanud, et ei liitu ühtse pangandusjärelevalvega, ning seda ei tee ka ükski ülejäänud seitsmest eurotsooni mitte kuuluvast EL-i liikmest.
Peaminister Andrus Ansip tunnustas riigipeade ja valitsusjuhtide lähenemist euroala tulevikuteemalistes aruteludes – teha konkreetseid otsuseid ja vaadata samaaegselt kaugemale tulevikku.
«Ühest küljest me rakendame konkreetseid abinõusid kriiside ennetamiseks, nagu seda on ühtne pangandusjärelevalve,» ütles Ansip pressiteates.
«Teisalt on kõne all majandus- ja rahaliidu tulevik laiemalt. See on õige suund, mis tõstab nii kodanike kui ka rahaturgude usaldust.»
Peaminister Ansipi sõnul kuulub Eesti nende liikmesriikide hulka, kes soovivad keskenduda juba kokkulepitu elluviimisele.
„Eesti ja paljude teiste Euroopa Liidu liikmesriikide prioriteet on juba olemasolevate reeglite täitmine,“ ütles Ansip.
EMU väljaehitamise kava sisaldab ka ideed, mille kohaselt sõlmivad euroala liikmesriigid Euroopa Liidu institutsioonidega lepingulised kokkulepped reformide kohta, mida nad kohustuvad tegema.
Ansipi sõnul väärivad reformilepingute ideed kaalumist, kuid seal juures tuleb siiski arvesse võtta liikmesriikides olevate probleemide tõsidust.
«Eesti arvates tuleb selline abinõu siduda selgelt juba olemasolevate meetmetega, nagu näiteks ülemäärase tasakaalustamatuse menetlus,» ütles peaminister.
Reformilepingute ideed arutatakse üksikasjalikumalt järgmise aasta kevadel.
Kaugemas tulevikus on ette nähtud majandus- ja rahaliidu veelgi suurem lõimumine. Peaminister rõhutas aga, et enne põhimõtteliselt täiendavate sammude astumist tuleb hinnata nende tegevuste tõhusust, milles on juba kokku lepitud.
Ülemkogu eesistuja ühtlustab liikmesriikide seisukohad täiendavate sammude osas ning esitab need aruteludeks 2013. aasta juunikuus.
Euroopa Liidu tippkohtumine jätkub reedel. Siis tulevad kõne alla ühine kaitse- ja julgeolekupoliitika ning välispoliitika.