/nginx/o/2011/06/03/609938t1h8dca.jpg)
Eesti Maaülikooli juhitud ekspertrühma raportist «Rohetöökohtade potentsiaal Eestis» järeldub, et rohetöökohtade loomisele saab kaasa aidata, kui õpetada ülikoolides rohkem roheoskusi- ja teadmisi ning selliste töökohtade loomine on otseselt kinni ettevõtete juhtide mõtteviisis.
«Roheline mõtteviis peab saama normiks hällist hauani,» ütles töörühma juht Rando Värnik.
Selle raporti näol on tegemist esimese põhjalikuma analüüsiga, kus püütakse lahti mõtestada rohetöökoha olemust ja selle tähendust Eesti tööturule ja kõrgharidussüsteemile. Ei maksa arvata, et nn rohetöökohad on midagi, mis seostuvad vaid metsa või taimekasvatusega. Laiemas mõistes on tegemist töökohtadega, mis aitavad kaasa energia kokkuhoiule, tarbimise ja kasvuhoonegaaside heite piiramisele, keskkonna reostamise ja loodusvarade raiskamise vähendamisele, ökosüsteemide ja nende mitmekesisuse kaitsele, parandades samal ajal inimeste heaolu ja sotsiaalset võrdsust. Rohetöökohad panustavad uute tööstusharude, tehnoloogiate ja teenuste arengusse ning keskkonnateadlikkuse suurenemisesse.
Raportist selgub, et tänased töökohad muutuvad järjest «rohelisemaks». Värniku sõnul on mõtteviisi muutmiseks vaja kõrgkoolide õppekavades olevatesse ainetesse lõimida rohkem roheoskusi ja –teadmisi ning neid teadmisi peaksid omandama kõik juhi ja spetsialisti tasemel töötajad. Täna piirdun nn rohealade õpetamine Eesti ülikoolides enamasti mõne ainepunkti ulatuses üldteadmiste andmises.
Raporti koostajad soovitavad arendada ülikooli õppejõudude teadmisi roheoskustest ja lõimida roheoskused ülikooli õppekavades nn põhiainetega.