Balti elektrijaama osa töötajaist läheb sundpuhkusele

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Postimees

Tulenevalt püsikulude vähendamise vajadusest ja suvisest madalast elektritarbimisest ei tooda Balti elektrijaam vahemikus 15. mai kuni 15. august elektrit, mis tähendab osa töötajate saatmist sundpuhkusele.

«Elektrijaama seiskamise ajaks saadetakse osa töötajaid nii osaliselt tasustatud puhkustele kui ka kollektiivpuhkusele, mis tähendab varasemale ja hilisemale ajale planeeritud puhkuste tõstmist maisse-augustisse,» ütles Narva Elektrijaamade personalijuht Aksel Ers.

Otsus puudutab Ersi sõnul suurusjärgus 200 töötajat, kuid struktuuriüksuste juhid hindavad veel antud perioodiks vajalikku personaliarvu ning täpsemalt selgub see lähiajal. Ettevõte kooskõlastab nimekirja ka ametiühingute ja Ida-Virumaa Tööinspektsiooniga, lisas Ers.

«Otsustasime maksta juba alates 15. maist sundpuhkusele saadetavatele töötajatele 100 protsenti Eestis kehtivast palga alammäärast ehk 4350 krooni. Nimelt on praeguse seaduse kohaselt sundpuhkusel olevatel töötajatel õigus saada vähemalt 60 protsenti palga alammäärast ning 100 protsenti miinimumpalga õigus hakkab tegelikult kehtima alles 1. juulist,» rääkis personalijuht.

Eesti energiasüsteemi suvine miinimumkoormus on 450-500 megavati tasemel. Samas suudab ainuüksi Eesti elektrijaam pakkuda samal ajal 1200-1400 megavatti, millele lisanduvad veel Balti elektrijaama võimsused mahus kuni 800 megavatti.
Suvel ei ole mõtet toota nõudlusest oluliselt rohkem, sest ekspordivõimalused on vähese tarbimise tõttu praktiliselt olematud ja tekkivat ülejääki on võimatu realiseerida, selgitas ettevõte.
Samuti on majandusoludest tulenevalt langustrendi näidanud kogu Eesti elektritarbimine ning selle jätkumisel võimendub veelgi ka suvekuude madalseis.

«Juba praegu on tavaline praktika, et suvel töötab Balti elektrijaamas tavaliselt vaid üks energiaplokk neljast. Seejuures kolmest suvekuust töötab see plokk tavaliselt kahel kuul ehk ühekuuline seisak elektritootmises on Balti elektrijaamas varasemast tuttav,» sõnas Ers.

Balti elektrijaama seiskamine annab kokkuhoidu ligikaudu 10 miljonit krooni.
Suvisele energiaplokkide seiskamise ajale planeeritakse vajalikud remonditööd ning Narva linnale toodetakse koormusgraafiku alusel jätkuvalt soojusenergiat.

Narva Elektrijaamade ühe tootmisüksuse plokkide seiskamisel väheneb oluliselt nõudlus põlevkivi järele ning seetõttu peatab samaks ajaks kaevandamise ka Eesti Põlevkivi Aidu karjäär.
Balti elektrijaam ostab igas kuus keskmiselt 150.000-160.000 tonni põlevkivi ning see moodustab Aidu karjääri kuutoodangust enamuse.

«Kaevandamine Aidu karjääris peatatakse, jätkame vaid laos oleva põlevkivi müüki Kunda tsemenditehasele. Peale selle jätkub ka killustiku müük tarbijatele ja hiiva laadimine,» kommenteeris Eesti Põlevkivi juht Ilmar Jõgi. «Karjääri töötajad lähevad korralisele puhkusele ja osaliselt tasustatavale puhkusele. Tavalises režiimis hakkab karjäär taas tööle 14. augustil.»

Eesti Energia kontserni kuuluval Narva Elektrijaamadel on kaks tootmisüksust, Eesti ja Balti elektrijaam, kokku 12 elektritootmise plokiga. Tootmise planeerimisel käsitletakse neid ühise ressursina nii, et turuolukorra muutudes oleks igal ajahetkel majanduslikult mõttekaim koosseis plokke kasutusel, märkis ettevõte.

Märksõnad

Tagasi üles