/nginx/o/2012/02/01/937146t1h02bf.jpg)
Suurbritannia pangandusliidu-välise vendlusega on liitunud Rootsi – tugevdades selliste riikide seljatagust, mis taotlevad kaitset kõikvõimsa euroala-ülese pangandusjärelevalve eest.
Rootsi liitus brittide pangaliidu-välise vendlusega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Stockholm on suuruselt teine panganduskeskus väljaspool euroala ning Rootsi ministrid on olnud pangandusliidu suhtes äraootaval seisukohal, väljendades samas sügavat vastumeelsust katsete suhtes piirata euroväliste liikmesriikide õigusi.
Eile andis Rootsi rahandusminister Anders Borg aga mõista, et tema mured jäävad ilmselt lahendamata ning Rootsi jääb «lähitulevikus» pangandusliidust välja.
Seega leidis Suurbritannia endale tugeva liitlase võitluses selle nimel, et Euroopa Keskpangast (EKP) ei saaks ELi panganduse tehniliste reeglite osas domineerivat otsustajat.
Borg ütles, et Rootsi toetaks järelevalve plaane juhul, kui euroväliste hääletusõigused Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuses (EBA) oleksid kaitstud. (EBA on ametkond, mis koordineerib riiklike järelevalvete tööd.)
Kuid isegi nimetatud küsimuse lahenedes on ELi eesmärk – teh diil enne aastavahetust – suure küsimärgi all. Peamiseks takistuseks on jätkuvalt Prantsuse-Saksa sõnelused.
Kuigi nädal aega on kulisside taga kõvasti nõu peetud, kinnitasid kõrged diplomaadid eile, et läbirääkimised on sisuliselt selles samas surnud punktis, kuhu nad nädal varem rahandusministrite koosviibimisel jõudsid.
ELi suursaadikud istusid eile hommikul maha, et erimeelsusi siluda. Üritusel osalenud allikate sõnutsi olulistes küsimustes märgatavat edasiminekut ei toimunud, jätkuvalt on jõus Sakslaste seisukoht, et EKP ei tohiks omandada meelevalda euroala väiksemate pankade üle.
«Mõni asi sai veidi selgemaks, aga see on ka kõik,» ütles üks kõrge diplomaat. «Kõik sõltub ministrite poliitilisest tahtest.»
Siiski usuvad mõned ELi ametnikud – eriti Euroopa Komisjon, mis rõhub kõigest jõust diilile enne aastavahetust – et läbirääkimiste toon on muutunud helgemaks ning kokkulepe koidab.
Üks suur tüliõun on lävi, alates millest EKP võiks konkreetseid panku otseselt juhendama hakata. Berliin tahab, et otsejärelevalve piirduks pankadega, millel on vara üle 50 miljardi euro. Pariisi nägemuses oleks läveks 2,5 miljardit eurot. Ühtlasi nääklevad Pariis ja Berliin selle pärast, kas EKP tohiks või ei tohiks vajadusel sekkuda ning riiklikele järelevalveorganitele ettekirjutusi teha.
EKP tahaks haarata ohjad 2014. aasta jaanuarist. Berliin soovib seda hetke kuue kuu võrra kaugemale lükata, ütlevad diplomaadid. Kui kokkulepe sel nädalal sündimata jääb, võib asi veelgi kaugemale lükkuda.
Berliin hoiatas aga juba, et kiiret diili ei maksa loota. «Jõuludeni on ju veel kaks nädalat,» ütles üks ametnik. «Suurtes küsimustes on sees suured konksud ning mõned inimesed on kaevanud oma kaevikud väga sügavaks.»
Pariisis reageeriti puiklevalt, tagasihoidlikult kuid samas positiivselt väljavaatele, et panganduse ainujärelevalve peakorter võiks paikneda justnimelt seal. Või vähemalt pidada Prantsuse pealinnas osad oma koosolekutest.
«Ettepanek, et järelevalve võiks paikneda Pariisis, võeti positiivses võtmes teadmiseks,» ütles Prantsuse valitsusametnik.
Borgi kommentaarid rõhutavad aga ka Põhjamaade leeris valitsevaid erimeelsusi. Helsingi igateb, et Rootsi ja Taani – mõlemad ühteviisi eurovälised – liituksid pangandusliiduga, kuna Soome kolmest suurimast pangast kahe (Nordea ja Danske) peakorterid on vastavalt Stockholmis ja Kopenhaagenis.
Taani on EKP järelevalvele põhimõttelise õnnistuse andnud, tõstatades siiki küsimusi euroväliste riikide õigustest. Samas pole nende positsioon nii jõuline kui Rootsi paremtsentristide oma.
Rootsi opositsioonilised sotsdemokraadid üritavad viimastel päevadel pangandusliidust poliitilist pahandust välja imeda, kritiseerides rahandusministrit Borgi segaste signaalide edastamises: kord ähvardavat vetoga, siis lubavat diili.
«Valitsus ei oska Brüsseliga asju ajada... Kaalul on Rootsi prestiiž,» ütles sotsiaaldemokraatide pressiseindaja.
Copyright The Financial Times Limited 2012