/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2009/08/26/226613t1hdd24.jpg)
Kuigi juba mitu aastat on võimalik olnud koolist puudujate vanematele trahvi määrata, on alles nüüd esimene omavalitsus selle karistusviisi käiku lasknud.
Vald määras koolipõlgurite vanematele trahvi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kas see nüüd mingi eesrindlikkus on, aga kõik vallad saavad nõuda lastelt kooliskäimist,» rääkis Harjumaa Anija vallavanem Tiit Tammaru. Ta lisas, et popitajate vanematele määratud trahv on laste huvides ning selle eesmärk on lapsed kooli tagasi saada.
Anija vallas on trahv seni määratud kahel juhul ning mõlemal on trahvimiseks põhjust andnud teismelised, kes puudusid enam kui pooltest koolitundidest veerandi jooksul. Vallavanema sõnul on enne trahvi määramist korduvalt räägitud nii lapse kui ka tema vanematega. «See pole nagu maanteel, et kui sõidad kümme kilomeetrit tunnis kiiremini, siis kirves kukub. Siin on veenmist ja mõjutamist pikalt,» rõhutas ta.
Trahvi suurust ei tahtnud vallavanem öelda, kuna see poleks tema sõnul õige, kuid seadus lubab määrata kuni 800-eurose trahvi.
«Elukallidus on meeletult kasvanud ja kui pere peab trahvi maksma, on see väga ränk karistus,» arvas vallavanem.
Küsimusele, kas määratud trahvist ka abi on olnud, ei tahtnud vallavanem otsesõnu vastata. «See on vahend, mis raputab. Raputab isegi ajakirjanikke, kes helistavad – nii et järelikult on see mõjuv,» arutles Tammaru. Anija valla otsus on tekitanud huvi teiste omavalitsuste sotsiaalametnike seas, kes helistavad ja asja uurivad.
«Põhjus, miks trahv põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestati, oli selles, et varem olid määratletud küll lapsevanemate kohustused, kuid ühtki sanktsiooni kohustuse täitmata jätmise eest seadus ette ei näinud,» rääkis haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva.
Möödunud aastast kehtima hakanud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus lubab vanemat karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut (praegu 800 eurot), kui tema koolikohustuslik laps ei ole kantud ühegi kooli nimekirja või on õppeveerandi jooksul põhjendamata puudunud rohkem kui viiendikust õppetundidest.
Koolipõlgurite trahvimises pole siiski midagi uut. Seda karistust kasutati juba 150 aastat tagasi.
«Vanematel, kelle lapsed pidid viis päeva nädalas koolis käima, tuli põhjuseta puudutud päeva eest maksta viis kopikat,» tutvustas vabaõhumuuseumi ekspositsiooni kuraator Aile Heidmets 19. sajandi viimasel veerandil kehtinud trahvisüsteemi.
Kui trahviraha polnud maksta, pandi lapsevanem vallakohtu otsusega nn puuri ehk pidi iga puudutud päeva eest teatud arvu tunde vallamaja arestikambris istuma. Lapsel tuli aga tunnid järele teha.
Veel karmim trahv määrati vanematele, kes ei läinud enne päriskooli minekut kodus õppinud lapsega koolmeistri juurde lugemist ja rehkendamist kontrollima. Sealt põhjuseta puudumise eest tuli vanemal tasuda kümme kopikat. Kana ja kaelarätik maksid 1880. aastate alguses 20 kopikat ning kaks sirpi 50 kopikat.