/nginx/o/2012/04/26/1075816t1h14d0.jpg)
International Telecommunications Unioni (ITU) konverentsi käigus Venemaa juhtimisel esitatud ettepaneku järgi tuleks anda riikide valitsustele suuremaid õiguseid interneti kontrollimiseks.
Venemaa ja Hiina taotlevad valitsuste suuremat kontrolliõigust interneti üle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa, Hiina, Saudi Araabia, Alžeeria, Sudaani ja Araabia Ühendemiraatide poolt allkirjastatud ettepaneku kohaselt tuleks laiendada ITU uuendatud leppe puhul antavaid volitusi ka internetile. Euroopa Liit, USA, Austraalia ja Jaapan leiavad aga, et ITU kokkulepped peaks kehtima ainult traditsiooniliste kommunikatsioonitehnoloogiate nagu näiteks rahvusvaheline telefoniside puhul, kirjutab Reuters.
Venemaa poolt esitatava ettepaneku lekkinud mustandi järgi soovitakse riikidele anda «võrdsed õigused interneti kontrollimiseks,» mis tähendab, et valitsused võivad riigisiseselt ebasoovitavaid veebilehekülgi blokeerida ning sama teha ka erinevate riikidevaheliste lepete alusel.
Riigid võivad keelduda uuendatud ITU leppele alla kirjutamast või siis jätta mingid valikud leppest välja.
«Kui me ei saa üldisele kokkuleppele, hakkavad internetti ümbritsevad poliitilised pinged kasvama,» ütles Internet Society mõttekoja esindaja Markus Kummer.
Sellised muudatused interneti kontrollimisel muudaks tähtsusetuks USAs baseeruva mittetulundusorganisatsiooni ICANNI tegevuse, mille seniseks põhiülesandeks on just olnud ülemaailmselt erinevatele veebikeskkondadele ligipääsu tagamine ja veebiaadresside jagamine.
«Internet arendati suures osas välja just USA teadusrahadele toetudes, ning siiani on USA selle arendamisel kandnud nö jäänukrolli. Teised riigid aga ei leia, et üks riik peaks otseselt interneti arendamist juhtima,» selgitas Kummer.
ITU otsused langetatakse tavaliselt konsensusena, kuid kõigile osapooltele sobivale kokkuleppele jõudmata võib toimuda ka hääletus, mis aga võib USA ja selle liitlased jätta vähemusse.
Kaksteist päeva kestev rahvusvaheline konverents lõpeb neljapäeval 14. detsembril.