Õige aeg jõuluvana tellida oli suvel

Jõuluvana Äffy tuleb eritellimusel külla ka lumesaani või ATVga, millega kogu perekond lustida saab. Foto: Äffy koduleht

Praegu võib jõululaupäevaks jõuluvana leida vaid imekombel, sest nii Põhja- kui ka Lõuna-Eesti habemikud kinnitavad, et inimesed teevad broneeringuid juba suvel.

«Inimesi on erinevaid. Osa näeb plaane ikkagi kaugemale ette ja teab, et ükskord tulevad need jõulud nagunii. Nagu öeldakse: rege rauta ikka suvel,» jutustas Harjumaal 25 aastat aktiivselt tegutsenud jõuluvana Äffy, keda võib kohata ka Tallinna Raekoja platsi jõuluturul.

Mis seal salata. Äffy juures pandi magusamad ajad 24. detsembriks kinni juba suvekuudel. «Aegu pannakse kinni isegi läbi aastate ja perekonnad pärandavad neid ka edasi. Kui lapsed suuremaks kasvavad, siis helistatakse ja küsitakse, kas broneeringut võib anda mõnele heale peretuttavale,» rääkis ta.

MTÜ Tartumaa Jõuluvanade Ühendus kodulehelt võib leida palju häid jõuluvanasid: Volli, Peeter, Karla, Jolle, Asti, Unnar, Valli.

Kalender pungil täis

Lõuna-Eesti jõulutaat Jolle ja tema jõulumoor Asti käivad kõikidel jõuluõhtutel kahekesi koos. «Meie kalender kirjutati sellel aastal täis augusti lõpus. Sellest nädalast alates on tekkinud täielik paanika: kõik otsivad jõuluvana, aga peame kahetsusega ütlema, et ajad on täis,» rääkis Asti.

MTÜ-l on jõulumehi küll rohkem kui kodulehel kirjas, ent jõulumooril on ikkagi tunne, et pidusid on jõulumeestest enam. «Otsime juhatuse liikmetena ühendusse ka rohkem jõulumehi. Oleksime väga õnnelikud, kui keegi meie ühendusega tahaks liituda. Mis seal salata, meil on tööd küll,» lausus ta.

Jõuluvana Äffyl on Harjumaal nõnda suur kontor, et aegu jätkub kõigile. «Jõuluvanasid peab ju kõikidele lastele jaguma. Meie kontoris on üle kümne abilise ehk jõuluvana,» ütles ta.

Tartumaa jõuluvanal Jaagul on 24. detsembriks broneeritud ajad hommikul kella 10st kuni õhtul poole üheksani. Esimest korda täidab ta oma ametikohust tänavu 15. detsembril.

«24. kuupäeval olen alati Tartu linnas ja üritan sealsetes kodudes käia. Külastan paljuski samu kohti, kus olen varemgi käinud. Mind kutsutakse alati järgmine aasta tagasi,» rääkis ta.

«Jõuluvana on tore olla, kui sa oskad olla,» nentis 20 aastat jõuluvanana tegutsenud Jaak, kellel täitus Tartu kaubamaja ametliku jõuluvanana kümme aastat. 16.–23. detsembrini saab jõuluvana Jaaguga koos Tartu kaubamajas pingil tasuta pilti teha.

Jõuluvana ei pruugi külas käia ainult jõululaupäeval. «Mul on üks pere, kus ma olen neli-viis aastat käinud alati 25. detsembril. Neil on igati tore ja hea,» lisas Jaak.

Kas sa oled päris?

Kõige rohkem häirib jõuluvana Äffyt küsimus, mida lapsed talle viimastel aastatel kipuvad esitama: «Kas sa oledki päris?»

Alles eelmisel nädalal ütles Raekoja platsil üks laps jõuluvanale, et temal teeb issi jõuluvana. Need on Äffy sõnul lasteaialapsed, kelle teadlik lapsepõlv alles algab, aga jõuluvana muinasjutt on juba rikutud.

«Ja kui üks üle grupi karjub, siis teised vaatavad ja küsivad: «Misasja, kas sinu issi teeb jõuluvana või?» No ja seejärel peab jõuluvana kastanid tulest välja tooma. See on täiesti kohutav, mis toimub,» nentis ta nördinult.

Äffy mõistab, et kogu majanduslik olukord on raske, mistõttu minnakse ilmselt kergemat teed. «Issi viskab punase hommikumantli selga, paneb nuustikust habeme ette ja teeb lastele jõuluvana,» arvas ta.

«Kui pole võimalust jõuluvana tellida, siis hea soovitus lapsevanematele oleks, et las päkapikud jätavad kingikoti kuuse alla. Ei ole mõtet mälestust ära lörtsida,» rääkis Äffy.

Õige jõuluvana juures on Jaagu arvates oluline tema välimus ja madal kandev hääl.

«Piiksuvat jõuluvana ei usu küll keegi, sest see on ju ilmselt mõni naabrimees. Jõuluvana peaks olema natukene kerekam, mida ma ka olen. Minu habe on toodud Soomest,» sõnas ta.

«Vaatasingi, et järgmine aasta vajab kostüüm juba natuke uuendamist. Loomulikult peab jõuluvana olema heatahtlik ja perepeost igati osa võtma,» lisas jõulumees.

Äffy sõnul tunneb jõuluvana ära selle järgi, et ta näeb päris inimese moodi välja. Nagu inimestel on ka jõuluvanal nimelt suu peas, mitte ette kleebitud suure habeme all peidus. Äffy rõivastus on õmmeldud spetsiaalselt tema jaoks. Habe on päris Estonia teatrist.

«Mina olen juba kusagil 25 aastat aktiivselt jõuluvanana tegutsenud. Alustasin vaikselt, käisin kuskil 100 rubla eest Lasnamäe ühest otsast Õismäe teise otsa. Nüüd on Lasnamäed-Mustamäed ära kadunud ning asemele on tekkinud Tiskred, Meriväljad ja Merirahud. Selge on see, et igale poole ei jõua,» meenutas Äffy.

Hirmus habemega tegelane

Jõulumoor Asti ja jõulutaat Jolle alustavad oma tegemisi 10. detsembril Võnnus jõulumaal. Nad käivad nii Võrumaal, Põlvamaal kui mujalgi Lõuna-Eestis, kuid 24. detsembril on taat ja moor Tartu lasteaias.

Tihti on lapsevanemad Asti sõnul mõelnud just sellele, et võiks olla ikkagi üks ja ainus jõuluvana. Kui jõuluvana käib juba lasteaias, siis ta ju devalveerub, kui käib nii siin kui seal. Tekib küsimus, missugune see päris õige jõuluvana on.

«Meil on selline perekondlik käimine: meil on jõuluvana, kellel on naine, ja mina olen jõuluvana naine Asti,» täpsustas Asti. «Oleme leidnud, et see on parim viis ka väga väikeste laste jaoks, kes on veel näiteks sõimerühmades ja kellel on esimene kohtumine jõuluvanaga.»

Suur halli habemega tegelane tekitab põnnides alguses pigem kabuhirmu ja ajab nutma ka. Et lapsele ei jääks muljet, nagu tegemist oleks kurja habemikuga, on punases kleidis memme roll olla vahelüli. Kui alguses pisut kardetakse või võõrastatakse, siis õhtu lõpuks istub laps jõulumoori sõnul juba jõuluvana põlve peal ja ütleb: «Ära mine ära.»

Ka jõuluvana Jaak toonitas, et väga pisikestele lastele ei tasu jõuluvana kutsuda. «Kui laps pole ikka kaheaastasena jõuluvana varem näinud, siis hakkab ta võõra hääle ja näo tõttu lihtsalt nutma. Samuti ei tohiks jõuluvana tulekut jätta väga hiliseks, kui lapsed juba ära väsivad,» soovitas ta.

«Mõnikord on meil kaasas ka suurem tiim. Meil on perefirma ja rakendame suuremate asutuste jaoks vajadusel ka päkapikud ja päkapliksid. Tihti tähendab see, et teeme ühiselt mänge, meisterdame midagi – oodatakse kohe konkreetset programmi,» jutustas Asti.

Jõuluvana Jaak ja Põhja-Eesti jõulumees Taivo on aga seisukohal, et jõuluvana ei saa konkreetset kava valmis mõelda. Kõik sünnib ikkagi kohapeal spontaanselt õhtu meeleolus. Vahel saabub Äffy näiteks eritellimusel peole ka lumesaani või ATVga, millega peolised sõita saavad.

Jõuluvana hind lasteaias on Asti sõnul alati kokkuleppeline. Kuid näiteks kuni pool tundi koos jõuluvana Jaaguga maksab kodulehelt tellides 65 eurot, tund aega 100 eurot. Tallinnas tegutseva jõuluvana Taivo hind on poole tunni kohta 55 eurot.

Ded Moroz

Jõulutaat Jolle ja moor Asti lõpetavad töö 24. detsembri õhtul. «Kuigi ka vene pered on palunud meid 31. detsembril külla, ei ole mina sel juhul tollest muinasjutust. Olen jõuluvanade ajalugu ja ka vene jõuluvana ajalugu uurinud. Ja neil on ikkagi teised traditsioonid,» rääkis Asti.

«Neil on Ded Moroz ehk Vanaisa Külm, kellel on lapselaps. Ma ei saa oma punase kleidiga moorina minna sinna ja seletada, et teate ma pole lapselaps, olen naine. Ma ajan sassi nende muinasjutu, ja seetõttu teeme endale pärast 24ndat puhkuse, siis tahaks väga puhata,» lisas ta.

Asti sõnul on tema jõulude aegu tehtav töö pakkuda emotsiooni ja olla üks osa inimeste jõulutraditsioonist. «Seda tööd ei saa kehvalt teha. Kuigi jõuluvana võib tulla igal aastal, peab lapsel säilima mälestus,» lausus ta.

Äffy käib peredes kuni 8. või vahel isegi 10. jaanuarini. Siis paneb ta selga pika mantli ja on rohkem Ded Morozi moodi. «Sa pead olema ikka vastavalt olukorrale igati esinduslik,» lisas Äffy.

Ka jõuluvana Jaak käib vene lastel külas. «Olen käinud ka vene peredes. Mul on vene keel üsna kenasti suus. Neil on ikkagi ainult Ded Moroz ja meie jõulud pole neile üldse tähtsad. Alati on väga tore olnud,» rääkis ta.

Kostüümilaenutuse Maskeraad esindaja kinnitusel laenutatakse neilt jõuluvanakostüüme väga palju. «Juba praegu on mitmel kostüümil broneeringud peal. Jõuluvana kostüüme on meil kokku neli. On ka paar hädaabi varianti, aga neid me meelsasti välja ei laenuta,» selgitas ettevõtte juhatuse liige Piret Kutser.

Naine nentis kahetsusega, et peaaegu igal jõuludel jääb keegi kostüümist ilma ka. «24. detsembri hommikulgi on mõnedki kurvad kõned meieni jõudnud,» lisas ta.