Märtsis veeti Eesti Raudtee infrastruktuuril kaupu 2,2 miljonit tonni ning esimeses kvartalis kokku 6,48 miljonit tonni. Eelmise aastaga võrreldes vähenesid mahud vastavalt 12,5 ja 13,7 protsenti.
Vedude maht raudteel vähenes 14 protsenti
Peamise koguse vedudes andis märtsis nafta ja naftasaaduste vedu, mille osakaal kogu veomahus oli ligi 73 protsenti. Koguseliselt veeti seda 1,59 miljonit tonni, mis on mullusega võrreldes langenud 12 protsenti.
Teisel kohal oli veomahult põlevkivi 0,21 miljoni tonniga. Aastataguse ajaga võrreldes oli see ligi 10 protsenti väiksem kogus. Üle 100 000 tonni veeti veel raudteel väetisi ja kivisütt.
Kokku oli I kvartali nafta ja naftasaaduste veomaht 4,71 miljonit tonni.
Eelmise aasta märtsis oli selle kaubagrupi vedu üle 0,5 miljoni tonni suurem.
Põlevkivi veeti kolme kuuga 0,67 miljonit tonni ja see oli 31 protsenti vähem kui aasta tagasi. Tahkete mineraalsete kütuste vedu oli aasta esimesel kolmel kuul 0,29 miljonit tonni ehk neli korda suurem kui aasta varem.
Väetisi veeti kokku 0,21 miljonit tonni, mis on aastatagusest 31 protsenti vähem.
Keemiakaupade veomaht oli kolme kuuga 0,17 miljonit tonni, mis on pisut rohkem kui eelmisel aastal. Puistekaupu veeti 0,16 miljonit tonni, mis oli eelmise aastaga võrreldav veomaht. Teiste kaupade mahud olid oluliselt väiksemad.
Kolme kuuga liikus transiitvedudes 5,24 miljonit tonni kaupu, mis oli 3,5 protsenti vähem kui aasta tagasi samal ajal. Kohalike vedude mahud langesid aastaga 34 protsenti, olles kokku 0,82 miljonit tonni. Importvedude 0,31 miljonit tonni jäi eelmisele aastale 49 protsendiga ja eksportvedude 0,11 miljonit tonni 52 protsendiga alla.
Konteinereid veeti selle aasta kolme kuuga raudteel 4 905 TEU-d, mis oli mullusest 22,4 protsenti väiksem kogus. Langus tuli eelkõige tühjade konteinerite tagastuse arvelt.
Veo-ettevõtete vahel jagunes I kvartal järgmiselt: EVR Cargo 2,67 miljonit tonni (-35 protsenti), Westgate Transport 2,09 miljonit tonni (-5 protsenti) ja E.R.S. 1,72 miljonit tonni.