Elektrifirmade ahnus keelu all

Foto: Repro

Konkurentsiamet leiab, et elektrivõrgufirmad ei tohiks üldteenusena müüa elektrit kodumajapidamistele ja väikefirmadele suurema juurdehindlusega kui ettevõtete börsihinnaga pakettides. Ameti energeetikateenistuse juhataja Külli Haab ütles, et nad ei kooskõlasta võrgufirmade üldteenuse marginaali, vaid kontrollivad selle suurust hiljem. Tema sõnul kujuneb see aasta keskmisena.

Kui suur see juurdehindlus saab olema, millega võrgufirmad üldteenust pakkuda tohivad, pole reguleeritud. Kui konkurentsiamet oma hilisema kontrolliga leiab, et mõni võrgufirma on liiga suurt juurdehindlust küsinud, võib amet teha ettekirjutuse. Tarbijatelt alusetult nõutud raha ei kohusta keegi tagastama.

Haab selgitas, et üldteenuse marginaal peab katma elektrifirma põhjendatud kulud ja andma firmale ka mõistliku kasumi. Mis on ühe või teise suurus, pole esialgu täpselt teada. Elektrifirmade mõistlikuks kasumimääraks on konkurentsiamet seni lugenud 7,83 protsenti.

Haab ütles, et võrgufirmade juurdehindlus üldteenusel ei tohiks erineda märkimisväärselt börsipaketi juurdehindlusest.

Eestis on üle 40 võrgufirma, enamik neist on väga väikesed. Haab märkis, et kui suuremate võrgufirmade puhul ei tohiks kulud üldteenuse pakkumiseks olla märkimisväärsed, siis väikestel on olukord vastupidine.

Üldteenust pakuvad praegused võrgufirmad, millest suurimad on Eesti Energia, VKG Elektrivõrgud ja Imatra Elekter. Kõigil neil on avatud turu pakkumistes ka börsihinnast sõltuv pakett, kus tarbija elektrienergia hind sõltub otseselt börsiliikumisest ja millele lisandub müüja marginaal ehk juurdehindlus.

Imatra pakkumus on neist odavaim: 0,27 senti lisaks börsihinna kuu keskmisele. VKG ja Eesti Energia pakuvad tegelikult sama hinnaga, vahe on kaks sajandikku: 0,29 senti.

Imatra juht Märt Jemmer ütles, et nii odavalt kui börsihinnaga paketis ei ole võimalik üldteenust pakkuda. Ta toonitas, et konkurentsi tõttu on firmade juurdehindlus vabaturu pakettides väga väike. Konkurentsi tõttu on börsimarginaal väga õhuke, üldteenuse juurdehindlus tuleb pigem suurem.

«Põhiline on see, et elekter läheb oluliselt kallimaks,» lisas Jemmer. «Kas valida Eesti Energia või Imatra, see ei ole tähtis, sest pakkumiste erinevus on väga väike.»

Ka Eesti Energia esindajad on varem kinnitanud, et nii odava hinnaga kui börsipaketi marginaal, pole võimalik üldteenust pakkuda. Üldteenuse puhul on tähelepanuväärne ka see, et seda kasutama jäävate inimeste hulk kujuneb väiksemaks kui esialgu arvati.

Eesti Energia pressiesindaja Eliis Vennik ütles, et reede hommikul oli neil sõlmitud 245 000 lepingut. Imatral on praegu Läänemaal ja Viimsis 20 000 klienti, neist 3200 oli eile õhtuks lepingu sõlminud.