/nginx/o/2012/12/07/1473420t1h7aad.jpg)
Kui ostetud kuldkett puruneb mõne päevaga, kas siis on süüdi selle kandja või lasub vastutus kauplejal? Selline küsimus vaevas inimest, kes ostis Narva kauplusest Miss Lora kuldketi maksumusega 108 eurot.
Esimese korraga lagunenud kuldketi omanik jäi vaidluses õiguseta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kümme päeva hiljem viis ta ehte kauplejale tagasi, kuna kett purunes esimesel kandmisel, kirjutab Põhjarannik. Kaupleja teatas, et kett läks katki ostja süül ja selle remontimine pole võimalik.
Tarbija esitas kauplejale kirjaliku pretensiooni ning nõudis ekspertiisi tulemust, mille kohaselt ketil tootmisvigu ei tuvastatud. Ekspertiisaktis väideti, et deformatsioonid ja katkemised on tingitud tarbija tegevusest, samuti viidati kergekaaluliste kullast toodete hoolsale kasutusvajadusele.
Seejärel pöördus õnnetu ketiomanik tarbijakaitseametisse, kellel ei õnnestunud pooli lepitada, ning edasi tarbijakaebuste komisjoni, kus tekkinud olukorda lahati 3. oktoobril. Tarbija väitel ei hoiatatud teda ostu tehes, et kett ei ole vastupidav ja vajab väga hoolikat kandmist. Sellest sai ta teada alles pärast ekspertiisi, mil anti ka ehte ostja meelespea, mis ütles: «Tea, et igapäevaseks kandmiseks ei sobi õõnsast materjalist kergema kaaluga tooted. Need on haprad ja deformeeruvad kandmisel kergesti.»
Tarbija leidis, et see on põhjus raha tagasi saamiseks, samas ei olnud ta oma kirjalikes pöördumistes teabelehele kordagi viidanud.
Komisjoni liikme Heli Kuulmani arvamuse kohaselt on näha rebimise jälgi mitmes kohas, kus ketilülid on välja veninud või lausa rebenenud. Selline vigastus tekib eksperdi hinnangul üksnes välise füüsilise jõu mõjul.
Komisjon otsustas, et tarbija kaebus ei kuulu rahuldamisele, sest ketil esinev puudus on põhjustatud kaebaja tegevusest.
Sõltumatu institutsioon
Tarbijakaebuste komisjoni esimees Kai Amos selgitas, et komisjon on tarbija ja kaupleja vahelisi vaidlusi lahendav sõltumatu institutsioon, mis küll tegutseb tarbijakaitseameti juures, kuid ei allu sellele.
Komisjon lahendab vaidlusi juhul, kui tarbija on esitanud pretensiooni ning nõudnud kas asja parandamist, asendamist või ostusummat tagasi, kuid kaupleja on keeldunud kaebuse rahuldamisest. Samuti pole õnnestunud kokkuleppele jõuda tarbijakaitseametis. «Komisjon on kolmas etapp ja neljas etapp on kohtusse pöördumine, kui vaidlevad pooled komisjoni otsusega ei nõustu või seda ei täida.»
On hulk kahjunõudeid, mis komisjoni pädevusse ei kuulu, näiteks ravimid ja töösuhted. Aga ka kaupleja ebaviisakas käitumine, mille peab lahendama ettevõtte juhataja või omanik.
«Paljud vaidlused tekivad seetõttu, et leti juures tekib konflikt kahe poole vahel. Kui midagi on juhtunud, siis ärge hoidke sõnu kokku ja ärge jätke vabandamata,» soovitas Amos kaupmeestele tõhusat pingete maandamise taktikat.
Remondist polnud kasu
Oma pika praktika jooksul on Amos näinud igasuguseid lugusid, ka selliseid, kus tarbijad on olnud pahatahtlikud. Otsuste statistika näitab, et enamasti annab komisjon õiguse siiski tarbijale. Näiteks eelmisel aastal tegi komisjon 255 otsust, millest ligi 60 protsenti oli tarbija kasuks.