Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Seitse reeglit, kuidas pühade ajal veebis poodelda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Liis Velsker
Copy
Cherry keskkond.
Cherry keskkond. Foto: Repro

Infotehnoloogia turvalisusega tegelev firma ESET ütleb seitse reeglit, kuidas pühade ajal internetikeskkonna poodides ohutult kaupa osta.

«Digitaalne poodlemine on võimalik kõikjal – alates koduse lauaarvuti või kontoriarvuti kasutamisest kuni kaupluses hindade kontrollimiseni nutitelefoniga. Ja loomulikult saab online´is pühade ajal osta kogu ööpäeva vältel,» ütles ESETi turbeevangelist Stephen Cobb.

1. Värskendage oma ostumasinat. Kui teie auto vajab tähelepanu enne pikka sõitu sugulaste juurde, võib seda vajada ka sülearvuti enne online´i osturetke. Andke masinale täiustatud kaitse, värskendades oma brauserit, operatsioonisüsteemi ja pahavaravastaseid tööriistu.

2. Püsige tuntud nägude juures. Ostke veebisaitidelt, mille reputatsioonis võib kindel olla. Nad annavad kauba kohta täpseid kirjeldusi ning toimetavad selle kohale heas seisukorras ja õigeaegselt. Kui jõuate tarneaegade täpsustamiseni viimasel minutil, siis ärge unustage, et te ei taha, et sõbrad ja sugulased saavad valed kingitused. 

3. Vältige hämmastavaid pakkumisi. Kui üks pakkumine tundub liiga hea, et olla tõsi, siis nii see ka ilmselt on. Seda eriti juhul, kui hämmastavalt soodsalt pakutakse üht hooaja kuumematest toodetest. Sellised pakkumised võivad olla väga ahvatlevad, ent tegelikult on tõepoolest turvalisem vältida linke, mis pakuvad kaupu, teenuseid või kinkekaarte võimatult odavate hindadega. Kõik allahindlusi pakkuvad müüjad ei ole loomulikult petised, ent mõelge hoolikalt, kas lubatud sääst on riskimist väärt (näiteks googeldage pakkumist ja müüjat, et vaadata teiste inimeste varasemaid kogemusi). Olge ettevaatlik ka lühiajaliselt kehtivate pakkumiste suhtes, mis tulevad teile spämmiga või on näiliselt pärit teie sõpradelt sotsiaalvõrgustike saitidelt.

4. Nõudke turvalisi tehinguid. Kui olete veebisaidil tellimas, kontrollige, et see rakendab SSLi ehk turvaliste tehingute standardit, mis annab endast märku mitmel erineval viisil. Veebiaadressi ees peaks olema https, mitte http. Lisaks võib brauseriaknas olla ka luku- või võtmesümbol. SSLi kasutamine tähendab infovahetuse nagu krediitkaardiandmete krüptimist, nii et salajased pealtkuulajad ei saa neid lugeda.  Kui soovite osta üle Wi-Fi võrgu või mõnes kuumpunktis, kontrollige, et see on turvaline (Wi-Fi ühenduse dialoogis peab olema lukusümbol).

5. Kasutage deebetkaardi asemel krediitkaarti. Kui langete pettuse ohvriks ja püüate saada raha tagasi, õnnestub see pigem krediitkaardiga tehtud tehingu puhul. Deebetkaardi kasutamisel on raha tagasisaamise tõenäosus väiksem. Krediitkaardid võivad tekitada täiendava kaitsekihi teie ja kurjategijate vahele. Ära väldi aastavahetuse järel posti või e-maili teel saabuvaid krediitkaardi väljavõtteid. Juhul, kui olete petta saanud, võib see väljavõte olla esimene märk selle kohta.

6. Seadke infopäringud kahtluse alla ja ärge oodake, et saate raha lihtsatele küsimustele vastamise eest. Mõnikord suudab pahavara lisada küsimusi online´is kasutatavatele vormidele. Kui veebisait küsib teilt liiga palju infot tehtava ostu seisukohast hinnatuna, siis loobuge tehingust ja käivitage viivitamata pahavaravastane skaneerimine. Kui avaneb aken, mis lubab teile sularaha või kinkekaarte vaid lihtsale küsimusele nagu «Kas kasutate Internetti?» vastamise eest, siis sulgege see ja liikuge edasi.

7. Lukustage oma seadmed. Kaitske oma sülearvutit, tahvelarvutit või nutitelefoni parooliga, et selle kaotamise või varastamise korral on võõrastel raskem andmetele ligi pääseda. Igal seadmel peaks olema seadistusmenüü, mille kaudu on tagatud lihtne juurdepääs turbevalikutele. Kasutage parooli või koodi, mis endal lihtsalt meeles püsib, kuid mida teistel on raske ära arvata.

Märksõnad

Tagasi üles