/nginx/o/2009/02/02/126892t1hf392.jpg)
Ukraina ekspresident ja oranži revolutsiooni liider Viktor Juštšenko pöördus Euroopa Liidu poole tungiva palvega taaskäivitada dialoog, kuna vastasel korral võib Ukrainast saada Läänest äralõigatud «teine Valgevene».
Juštšenko: Ukrainast võib saada Valgevene nr 2
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juštšenko sõnutsi tuleks ELi riikidel lõpetada «paus», mis tekkis läbirääkimistesse seoses tema kunagise oranži revolutsiooni liitlase Julija Tõmošenko vangistamise tõttu ning murede tõttu demokraatiast eemaldumise pärast.
«Suurim prioriteet... on see, kus on Ukraina järgmise kolme kuni viie aasta pärast,» ütles Juštšenko Financial Timesile. «Üks kahest: riik isoleeritakse ja hüljatakse, ning diplomaatiliste, poliitiliste ja finantsiliste piirangute tõttu viib tee Valgevene nr 2 suunas. Või siis integreeritakse Ukraina Euroopa protsessi. Kolmandat valikut meil ei ole.»
ELi liidrid on sügavalt lõhestatud küsimuses, kuidas kohelda Ukrainat seoses poliitiliste ja meediavabaduste piiramisega alates Viktor Janukovitši tõusmist presidendiks aastal 2010. Paljud näevad Tõmošenko juhtumis näidet oponentide selektiivsest süüdimõistmisest.
Endine peaminister Tõmošenko mõisteti mullu seitsmeks aastaks vangi, süüdistatuna ametipositsiooni kuritarvitamises.
Brüssel andis varasemalt mõista, et edasised suhted Ukrainaga sõltuvad sellest, kas oktoobrikuised parlamendivalimised tunnistatakse vabadeks ja õiglasteks. Kuid valimised toimusid ilma Tõmošenkota ning Euroopa vaatlejad täheldasid kampaanias «demokraatiast taganemise» elemente.
Juštšenko oli sellise hinnanguga üldjoontes nõus. «Kuid teisest küljest, praktiliselt kõik osalejad on tulemusi tunnustanud – nii [võimu]partei kui opositsioon,» lisas ta.
Ta kutsus Euroopat üles taasalustama kõnelusi oma kodumaaga, et juba kokkulepitud poliitilise koostöö ja vabakaubanduse lepped võiksid jõustuda.
Nimetatud lepped – suurimad, mida iial ühegi ELi-välise riigiga on kavandatud – on ooterežiimil ja allkirjastamata alates Tõmošenko süüdimõistmisest.
«Kui Ukraina eelolevatel aastatel – olles loomulikult lahendanud kõik küsimused alates sõnavabadusest kuni kohtusüsteemini – ikkagi integreerub Euroopa poliitilisse konteksti... siis eurooplased võidavad sellest,» ütles Juštšenko.
«Sest siis levib Euroopa poliitika ka Ukrainasse... mis on territooriumi poolest Euroopa suurim riik. Aga kui Euroopa suurim riik ei lähe selles suunas, on see Euroopale suur kaotus.»
«Järgmiseks 10 aastaks on välispoliitiliselt kõige huvitavam küsimus Euroopa jaoks Ukraina küsimus. See võib Euroopa poliitikat oluliselt tugevdada – või nõrgendada, kui küsimust ei lahendata Euroopa kontekstis,» lisas ekspresident.
Ukrainas on Juštšenko toetus kukkunud ühekohaliste protsentide alumisse ossa, kuna rahvas on revolutsioonijärgsete valitsuste saavutustes pettunud. Siit ka Janukovitši tõus presidendiks.
Samas võtavad kõrged Lääne ametnikud teda tänaseni tõsiselt. Nii viibiski ta teisipäeval Londonis ja kolmapäeval Brüsselis, et esitada oma argumente kõneluste taasalustamiseks.
Kui kõnelused lõplikult katkevad, hoiatas ta, on Ukraina lõpuks sunnitud tihedamalt integreeruma Venemaa poolt propageeritud tolliliidu ja ühisturuga, kus on ka autoritaarsed Valgevene ja Kasahstan – ja kuhu Vene president Vladimir Putin Ukrainat jõuliselt kangutab.
Siis saaks Ukraina Läänest jäädavalt isoleeritud.
«Ukraina on kaotanud kõige olulisema, nimelt tulevikuvisiooni,» ütles Juštšenko. «Ja ma ei tea, kuidas seda Euroopale edasi anda, kuidas selgitada meie suhete perspektiive, kuidas neid ehitada... Ja Ukrainas võtab maad pessimism.»
Ekspresident keeldus kommenteerimast, kas tema meelest on õige või vale süüdistada Tõmošenkot ametivolituste ületamises aastal 2009, kui viimane sõlmis Venemaaga gaasilepingu, mille hindu praegune valitsus liiga kõrgeks peab.
Küll aga arvas ta, et endise peaministri viibimine trellide taga ei tohiks läbirääkimisi tõkestada, märkides, et Itaalias võib minna vangi Silvio Berlusconi ning Horvaatias kannab vanglakaristust endine peaminister Ivo Sanader – ning Horvaatia näib ikkagi juulis ELiga ühinevat.
Copyright The Financial Times Limited 2012