/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/05/07/1091514t1h0cda.jpg)
Kaitseministeerium on üles öelnud kaitseväe Jägala linnaku projekteerimishanked, ettevõtetele maksti välja ligi 600 000 eurot.
Lähiajal ehitamata jääva Jägala linnaku projekteerimisele kulus ligi 600 000 eurot
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseministeerium sõlmis Jägala linnaku projekteerimiseks kaks lepingut.
Esimene leping Jägala linnaku projekteerimiseks sõlmiti 2010. aasta mais ettevõttega WSP Talone OÜ, kelle pakkumisse olid kaasatud AS Infragate Eesti ja ConArte OÜ. Hankelepingu lõplik kogumaksumus oli riigihangete registri andmetel 451 983 eurot ja 18 senti.
Teine leping sõlmiti 2012. aasta märtsis ettevõttega Conarte OÜ, kaaspakkujateks olid Koger Projektijuhtimise AS ja OÜ DMT Insenerid. Lepingu kogumaht oli 758 485 eurot.
Tänavu detsembri alguses avaldatud riigihanke arunde kohaselt tasus kaitseministeerium tehtud tööde eest 448 795 eurot ja 46 senti. Kuna Jägala linnakut ehitama ei hakata, jäid lepingu arveldusest välja ehitusaegsele autorijärelevalvele ja ehituslubade vormistamisele ette nähtud summa ehk 3187 eurot ja 72 senti ilma käibemaksuta.
Teise lepingu ütles kaitseministeerium üles, põhjendades seda asjaoluga, et kaitseväe taristu tegevuskavas ei ole enam linnaku arendamiseks aastatel 2013–2022 investeeringuid ette nähtud. Kaitseministeerium tasus ettevõttele lepingu ülesütlemise hetkeks tehtud tööde eest 140 780 eurot.
Novembri keskel ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja BNS-ile, et ministeerium ja kaitsevägi ei alusta Jägalasse planeeritud erinevaid väeüksusi koondava ja neile logistikateenuseid pakkuva kaitseväelinnaku rajamist. Linnaku rajamine on riigi julgeoleku arenguplaanides olnud juba üle kümne aasta.
Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma ütles kolmapäeval BNS-ile, et Jägala linnakut ei ole kavas järgmise kümne aasta jooksul arendada. Samas ei välistanud ta võimalust, et pärast seda võib Jägala linnaku arendamine uuesti päevakorda tulla. «Ütleme, et Jägala on pragu sügavkülmikus,» sõnas ta.
Kaitseväe uue kümneaastase arengukava eelnõu kohaselt kolib kaitsevägi hiljemalt 2014. aastaks senistelt Tallinna kinnistutelt ära nii logistika- kui ka vahipataljon. Neist esimene hakkab asuma Ämaris. Vahipataljoni Kadrioru lossi eest vastutavale osale ehitatakse kasarmu Miinisadamasse ja teine osa kolitakse Jõhvi. Olemasolevad Marja tänava ja Rahumäe tee kinnistud lähevad müüki.
Jägala territoorium jäetakse eelnõu koahselt riigikaitse reservmaaks.
Jägala linnakusse taheti kolida peamiselt Tallinnas asuvad väeosad - vahipataljon, staabi- ja sidepataljon, logistikapataljon ja luurepataljon ning 1. jalaväebrigaadi staap Paldiskist. Tookordsete plaanide kohaselt pidanuks Jägala linnaku ehitustööd algama 2011. aastal ja lõppema 2014. aastaks.
Lisaks Jägalale on kaitseministeerium kaalunud suurema sõjaväelinnaku rajamist ka Saku valda Männikule, Tapale ja Paldiskisse.