Ettevõtlustoetused peaksid kasvatama firmade käivet, mitte nende arvu

Idu. Foto: SCANPIX

Kas on olulisem sünnitada palju lapsi või kasvatada pigem vähem lapsi tublideks kodanikeks? Sama dilemma kehtib ettevõtlustoetuste puhul. Senini on need liigselt keskendunud ettevõtete loomisele, unustades ära, et tegelik eesmärk on loodud ettevõtted suureks kasvatada.

Juhtimisprofessor ja Babson Entrepreneurship Ecosystem Project`i asutaja Daniel Isenberg kirjutab HBRis, et kõige rohkem loovad majanduses väärtust väikesed ettevõtted, mis kasvavad suureks, vahendab Pärnu Konverentside ajaveeb.

Maailm on täis ettevõtlusprogramme: Start-up America, Start-up Chile, Start-up Russia, Start-up Britain, Start-up Weekend jne. Idufirmade toetusprogrammid pole enam riiklikud, vaid on jõudnud lausa linnade tasemele.

Enamus programmidest võrdsustab ettevõtluse ettevõtte loomisega. Kahjuks pole see nii, kuna idufirmade puhul ei muutu kvantiteet automaatselt kvaliteediks. Tihti luuakse isegi rohkem väärtust nn re-start’iga. Näiteks Kaspersky edu aluseks oli raskustega võidelnud instituudist eraldunud üksuse keskendumine viirustõrjele.

Väärtusloome toimib läbi arengu ning idufirma suureks kasvatamine on kordades keerukam ettevõtte asutamisest ja äri alustamisest. Ettevõtlustoetuste parim praktika seda kahjuks ei toeta.

Näiteks peale 12 miljoni dollari kulutamist oli Tšiili idufirmade programmi suurim tulemus kolme töötajaga ettevõte. Ka Taani eelmise kümnendi programmis saavutas mingisugusegi kasvu vaid 1 protsenti ettevõtetest.

Kõik vanemad teavad, kui raske on tegelikult laste kasvatamine. Idufirmade puhul eeldatakse, et piisab vaid ettevõttest ja ideest. Mis veel hullem, riigi ressursid suunatakse valesse kohta ning raha investeeritakse/on investeeritud ebatootlikult.

Kasvu toetamiseks tuleb esiteks valida õige mõõdik ja asendada idufirmade ellujäämisprotsent arenguga, et vältida väärtusetutele ettevõtetele kunstliku hingamise tegemist. Teiseks tuleb arendada tööjõu kvaliteeti ja erinevaid kompetentse. Ettevõtjad ei saa hakkama ilma tublide töötajateta ja vastupidi.

Lõpetuseks tuleb tunnistada karmi fakti, et üks edukas idufirma, mis kasvab 100 töötajani viie aasta jooksul, on ühiskonnale ja majandusele kasulikum, kui 50 kahe töötajaga stagneerunud butiiki. Mis veel parem, kui edulugusid koguneb juba 2 või 3, siis kasvab uute idufirmade kasvupotentsiaali realiseerumise tõenäosus disproportsionaalselt.