/nginx/o/2012/03/22/1021802t1ha05a.jpg)
Euroopa Liidu kaubandusvolinik Karel De Gucht süüdistas Venemaad lubaduste murdmises juba kolm kuud pärast liitumist Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) ning hoiatas, et kohtutee «kell tiksub».
EL «pahane» Venemaa vempude peale WTOs
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
De Guchti väidete valguses kujuneb vägagi pingeliseks Vene presidendi Vladimir Putini kahe nädala pärast toimuv Brüsseli-visiit kahepoolse tippkohtumise raames ELiga.
Ühtlasi ilmneb siit, kuivõrd kiiresti on haihtunud optimism, mis kaasnes Venemaa võtmisega WTOsse käesoleva aasta augustis – pärast 19 aastat kestnud läbirääkimisi.
Vana tuttav frustratsioon on tagasi.
«Sellest päevast peale, kui Venemaa WTO liikmeks sai, on nad käitunud täpselt vastupidi, kui peaksid. Täpselt vastupidi sellele, mida nad lubasid,» ütles De Gucht Brüsselis.
«Ma olen selle peale praegu üsna pahane,» lisas ta, nimetades arenguid «väga murettekitavaks».
Viimastel kuudel on Brüssel madistanud Venemaaga mitmel kaubandusrindel, alates puidust kuni veristatud sigadeni.
Üks suuremaid tüliallikaid on olnud uus Vene seadus, mis kehtestab erilõivud katmaks autode taaskasutuse kulusid. Seadus käidi välja kui keskkonnameede, kuid ELi ametnikud usuvad, et tegemist on protektsionismiga, kuna seadus kehtib üksnes importautodele.
Samuti on Brüssel kurtnud Venemaa poolt Euroopa elusloomadele kehtestatud üldkeelu pärast – väidetavalt tervishoiu kaalutlustel – ning Moskva otsuse pärast tõsta sadade importkaupade tollitariife hoolimata WTO liikme staatusest.
Ning kuna Venemaa ei ole siiamaani WTO juurde oma saadikut määranud, kahtlevad mõned ametnikud ja analüütikud, kas Moskva üldse võtab uut klubi tõsiselt.
Venemaa suursaadiku asetäitja ELis Viktor Kalmikov seadis küsimärgi alla ELi analüüsi autode taaskasutuse lõivu osas ning märkis, et Venemaal on ELile ka omaltpoolt etteheiteid, näiteks kemikaale puudutavate reeglite vallas.
«Igas peres esineb tülisid, kas pole?» küsis ta ja lisas: «Me usume WTO loogikasse. Me usume WTO reeglitesse.»
Venemaa on ELi suuruselt kolmas kaubanduspartner – pärast USAd ja Hiinat – kuid ELi ametnikud on juba pikemat aega sügavalt häiritud selle riigi ettearvamatust ja sageli protektsionistlikust käitumisest, nagu nad seda tõlgendavad.
Brüssel rõhus kõigest jõust Venemaa WTOsse saamisele, uskudes, et siis oleks Moskva reeglipõhises süsteemis «luku taga» ning hakkaks usinamalt majandusreforme teostama. Eelades ühtlasi, et vaidluste lahendamine läheb lihtsamaks.
Venemaa jaoks tähendas liitumine vabanemist häbiplekist (olla viimane WTO-väline suurriik) ning võimalust meelitada ligi välisinvesteeringuid, et mitmekesistada oma nafta- ja gaasiekspordi põhist majandust.
Brüsseli kaubandusmõttekoja ECIPEi direktor Fredrik Erixon väitis, et Kreml üritab vältida poliitilisi tagasilööke kodus, tõlgendades WTO kohustusi lähtuvalt omaenda huvidest.
«Venemaa liitus ilma selge arusaamata, mida selle klubi liikmelisus endast kujutab, ning neil pole mingit plaani osaleda vabakaubandusläbirääkimistes, mis on aga WTO esmane eesmärk,» kirjutas ta meilitsi.
De Gucht hoiatas, et tema kannatus on katkemas, öeldes: «Me kas näeme selles failis lähinädalatel liikumist, või siis oleme sunnitud esitama kaebuse WTOsse. Muud valikut meile jäetud pole.»
Ta ütles samuti, et ELi ametnikud kavatsevad nõuda vastuseid, kui nad tippkohtumisel Vene presidendiga «silm silma vastas» seisavad: «Ma ootan suure huviga võimalust Putini enda käest küsida, mida ta asjast arvab.»
Copyright The Financial Times Limited 2012