Seadus seisab ettevõtja ja miljardite kroonide vahel

Seadus seisab ees hankemiljarditel. Foto: Peeter Kümmel

Märtsi lõpus asus tööle esinduslik komisjon, tegemaks ümber riigihangete seadust, mille taha on toppama jäänud ettevõtjatele miljardeid kroone toovad riigihanked.

Riigihangete seaduse paragrahvi 38 sätte alusel saab pakkuja hankelt kõrvaldada, kui pakkumuses ära märgitud alltöövõtjal tekib maksuvõlg ka pärast seda, kui peatöövõtja on oma pakkumuse hankijale juba esitanud, kirjutab Äripäev.

Nii hangetel osalejad, rahandusministeerium kui ka vaidlustuskomisjoni liikmed on selle sätte mõtte ja rakendusvõimaluste suhtes eri meelt. «Riigihangete vaidlustuskomisjoni seisukohad lähevad kahte lehte laiali - ühed on kindlad, et seadusest tulenevalt tuleb pakkuja kõrvaldada, teine pool ütleb, et seadusandja pole seda otseselt ette näinud,» rääkis vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets, kes kirjutas 20. märtsil kokku vaidlustuskomisjoni esimese selleteemalise otsuse. Järge on ootamas veel vähemalt kümmekond analoogset vaidlustust.

Kõnealuse vaidlustuse esitas AS Linnaehitus, kes just sel põhjusel Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse praktikamaja hankelt ära saadeti. Seekord jäi vahevõit ehitusfirmale vaid hankija näpuvea tõttu, kes tõendas alltöövõtja maksuvõlga maksu- ja tolliameti kodulehelt võetud info põhjal, seaduse järgi oleks aga pidanud maksuametilt kirjaliku tõendi küsima. Saaga pole veel lõppenud ning jõuab suure tõenäosusega kohtusse.

«Pakkujal on praeguses situatsioonis raske kõigi alltöövõtjate võimalikke tulevasi võlgu ette näha. On sisulisi ja suuri võlgu ning on väiksemaid lühiajalisi võlgnevusi, mis võivad tekkida näiteks mõne tellija makseviivitusest,» selgitas ASi Linnaehitus ja Nordecon Ehitus ASi juhatuse liige Marko Raudsik seaduse absurdsust, mis paneb hankel osaleja pea pakule alltöövõtja eest, kelle maksukäitumist ta kuidagi juhtida ei saa.