Kreeka pankadel on aeg otsustada

Kreeklased eile Ateenas haridusministeeriumi ees kärbete vastu meelt avaldamas. Foto: AP/Scanpix

Kreeka pangad otsustavad homme, kas osalevad valitsusvõlakirjade tagasiostmise oksjonil, kus võlapaberite eest makstakse umbes kolmandik nende nimiväärtusest.

Pankade seisukoht on otsustav, kas võlakirjade tagasiostuprogramm õnnestub, ja sellest omakorda sõltub, kas Kreeka saab järgmise osa abirahast, milles eelmise nädala alguses kokku lepiti.

Eurogrupi juht Jean-Claude Juncker ütles esmaspäeval, et on kindel, et Kreeka oma raha saab, aga keeldus rääkimast võlakirjade tagasiostu programmi kulgemisest, sest tegemist on finantsturge mõjutava infoga. Samal põhjusel jäi Kreeka võlakirjade tagasiostu kommenteerimisel napisõnaliseks ka rahandusminister Jürgen Ligi.

Prantsusmaa rahandusminister Pierre Moscovici oli aga veendunud, et võlakirjade tagasiost õnnestub. «Olen veendunud, et see läheb hästi,» vahendas tema sõnu uudisteagentuur Bloomberg.

Esmaspäeval toimunud eurotsooni rahandusministrite kohtumisel otsustati eraldada Kreekale kümme miljardit eurot selleks, et riik saaks oma võlakirju tagasi osta. Võlakirjade tagasiostmisega soovitakse vähendada Kreeka võlakoormust 20 miljardi euro võrra.

Väärtpabereid soovitakse tagasi osta peamiselt Kreeka erakreeditoride käest, kelleks on Ligi sõnul peamiselt ettevõtted ja pensionifondid. Kreeka erainvestorite käes on hinnanguliselt 17 miljardit eurot, erasektori käes kokku 63 miljardit eurot.

Kreeka võlg Euroopa valitsustele ja Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF) on 200 miljardit eurot. Riik sai võlakirjade tagasiostuks raha Euroopa Keskpangalt, mis andis nende valduses olevate Kreeka võlakirjade intressitulu tagasi valitsusele.

Kreeka võlakirjade tagasiostu alghinna vahemik olenevalt nende lunastamistähtajast on 30,2–38,1 protsenti võlakirja nimiväärtusest ja ülempiir 32,2–40,1 protsenti. Kokku ostetakse 20 seeria võlakirju.

Uudisteagentuur Reuters kirjutas eile, et Kreeka pankade juhid otsustavad võlakirjade tagasiostu oksjonitel osalemise homme.

Homme on ka viimane päev, mil valitsus pakkumisi vastu võtab. Täna kohtuvad Kreeka juhtpankurid rahandusminister Iannis Stournarasega. Eelmisel nädalal ütles minister, et plaani õnnestumine on Kreeka pankade patriootiline kohus.

Wall Street Journal kirjutas, et poliitikute sõnul on neil plaan B juhuks, kui võlakirjade tagasiostuprogramm ei õnnestu. Kuid seni pole poliitikud öelnud, milline see plaan on.

Tagasiostutingimused on paremad, kui analüütikud esialgu ennustasid. Samas jääb üksi Kreeka pankadest programmi õnnestumiseks väheks.

Nii Reuters kui ka New York Times kirjutasid, et riskifondid, kelle käes on võlakirju hinnanguliselt 25 miljardi euro väärtuses, üritavad Kreeka võlakirjadest rohkem välja pigistada. Ehkki riik on pankrotile väga lähedal, on nende võlakirjad kujunenud spekulantide hulgas üheks Euroopa populaarsematest investeerimisobjektidest.

Lõplikult otsustatakse Kreeka raha saamine eurotsooni rahandusministrite järgmisel kohtumisel 13. detsembril.