Sisekaitseakadeemia õppejõud: meil on hullem orjus kui iidses Egiptuses

Mida tähendab Eestile liitumine ESMiga? Vaidlevad õiguskantsleri vanemnõunik Kaarel Eller (vasakult), rahandusministeeriumi osakonnajuhataja Martin Põder ja Sisekaitseakadeemia finantskolledži maksunduse ja tolli õppetooli lektor Paul Tammert. Foto: Peeter Langovits

Kolmapäevasel sisekaitseakadeemia finantskolledži aastakonverentsil rääkis selle õppejõud Paul Tammert, et euroala rahandusministrite otsusel on eestlased sattunud orjusse, kus meilt «on võetud kõik õigused ja peale pandud vaid kohustused».

Tammert viitas oma ettekandes Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 125, mis ütleb, et liikmesriik ei kanna vastutust ega võta enda peale teiste liikmesriikide keskvalitsuste või muude võimuorganite ja avaliku sektori asutuste kohustusi, ning lubab anda vastastikku finantstagatisi üksnes konkreetseteks ühisprojektideks.

Sellele vaatamata asutasid euroala rahandusministrid 9. mail 2010 Luksemburgis eraõigusliku EFSFi (Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi). «Kas riigipööre?» küsis Tammert. Ta märkis samas, et võitjate üle kohut ei mõisteta, ning kuna «kodanikud ei astunud oma õiguste kaitseks välja ega vastustanud seda piisavalt, siis vormistati EFSF ümber ESMiks.»

ESM ehk Euroopa stabiilsusmehhanism alustas tegevust tänavu oktoobris.

«Tänu euroala rahandusministrite vandenõule oleme sattunud hullemasse orjusse kui iidse Egiptuse elanikud,» kinnitas Tammert, viidates sellele, et vanaegiptlastel oli vähemalt õigus neile pealepandud maksukohustuse eest templisse pakku joosta, ESM puhul aga pole meil sedagi võimalust. ESM võib oma raskuste korral Eestilt seitsme päeva jooksul sisse nõuda lisakapitali, maksimaalselt 1,5 miljardi euro ulatuses.

Samal konverentsil esinenud õiguskantsleri vanemnõunik Kaarel Eller märkis omalt poolt kommentaariks, et küsimus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 125 võimalikust vastuolust ESMi leppega on just hiljaaegu leidnud lõpliku lahenduse. Läinud nädalal tegi Euroopa Liidu kohus eelotsuse asjas C-370/12, mis käis ühe Iirimaad puudutava vaidluse kohta, ning muu hulgas küsiti seal ka ESMi lepingu kooskõla kehtiva Euroopa Liidu õigusega.

Euroopa Liidu kohus leidis Elleri sõnul, et ESM asutamislepingu sõlmimine on liikmesriikide pädevuses ja see leping ei ole vastuolus ELTL artikliga 125, mida kutsutakse ka no-bailout-clause.

Kohus leidis ka, et ESM ei anna Euroopa Liidule uusi pädevusi, kuid samas võivad euroala liikmesriigid anda EL institutsioonidele nagu komisjon, keskpank või kohus, ESM asutamislepingus nimetatud ülesandeid.

Teatavasti ESM ei ole ise Euroopa Liidu institutsioon, vaid loodi osalisriikide valitsustevahelise lepinguga.