Päevatoimetaja:
Erkki Erilaid

Sotsiaalne ettevõtlus - lihtsalt äri ja veel midagi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kristina Traks
Copy
Sandaalid, mille on Liz Forkin Bohannon`i firma tellimusel valmistanud Uganda naised.
Sandaalid, mille on Liz Forkin Bohannon`i firma tellimusel valmistanud Uganda naised. Foto: http://www.sheknows.com/sheknows-cares/articles/967491/sseko-designs-helps-ugandan-women-earn-an-education

Eile lõppenud alustavatele ettevõtjatele mõeldud üritusel StartSmart! Social&Profitable rääkisid sotsiaalsed ettevõtjad ja valdkonna spetsialistid, kuidas luua ettevõtteid, mille ainsaks eesmärgiks pole raha teenimine.

Üritusel esines Läti ettevõtte Mammu eestvedaja, tööstusdisaineri haridusega Stockholmi majanduskooli lektor Fionn Dobbin, kelle ettevõtmiste hulka on näiteks kuulunud ka India  nakkushaigustest ohustatud vaeste piirkondade jaoks mõeldud hügieenilise tualettpoti loomine.

Mammu pakub teenimisvõimalust vähekindlustatud kodustele emadele, kelle elukorraldus ei võimalda tööl käia ja seetõttu on ainsaks võimaluseks on töötada kodust. Ettevõtte roll on varustada töötajad vajalike materjalidega ja tegeleda sallide müügiga. Lätis ja ka mujal maailmas rohket kõlapinda leidnud ettevõtte sallide hinnad algavad 50 eurost, kallimad maksavad aga 150 eurot. Dobbini sõnul õigustab kliendi jaoks kallist hinda ühelt poolt käsitöö, teisalt aga teadmine, et oma ostuga toetavad nad avaramat eesmärki.

Suurbritannia mõttekoja Social Enterprise UK poliitikajuht Ceri Jonesi sõnul ei ole kindlasti õige väita, et sotsiaalne ettevõtlus ei pea teenima kasumit. «Meil ei ole tavaks rääkida kasumile orienteeritud või mitteorienteeritud ettevõtetest – iga ettevõtte eesmärgiks on kasum, aga sotsiaalse ettevõtte puhul ei ole tulemus vaid rahaliselt mõõdetav,» selgitas Jones. Sotsiaalsete ettevõtete puhul tuleb Jonesi sõnul arvesse võtta nii sotsiaalset, keskkonnaga seotud kui finantstulemit.

Jones tõi näiteid Suurbritannia ettevõtetest nagu BeluWater, mille pudelivee tootmise  protsess lähtub eesmärgist mitte suurendada CO2 emissiooni, või Bikeworks, mis ühtaegu nii propageerib jalgrattaga liiklemist kui annab tööd kodututele inimestele, kes vanu jalgrattaid töökorda seada aitavad.

Jonesi mõtteid toetas ka USA ettevõtja Liz Forkin Bohannon, kelle sandaale tootev ettevõte Sseko Designs pakub tööd Uganda naistele, et võimaldada neil omandada ülikooliharidus. «Pole tõsi, et sotsiaalse ettevõtte kasum on tingimata väiksem – võimalikud esialgsed suuremad kulud tasuvad ennast hiljem kuhjaga ära,» avaldas Bohannon arvamust. Kuna sotsiaalsed ettevõtted on tavaliselt koondunud selge visiooni ümber, on see Bohannoni sõnul suureks eeliseks ka toodete turundamisel ja töötajate motiveerimisel – tugev visioon kõnetab nii kliente kui töötajaid.

«22-aastase noore ja rohelise inimesena oli minu esimene suur äratundmine Aafrika oludega tutvudes, et inimestele pole vaja heategevust, vaid neile on vaja töökohti,» rääkis Bohannon. Ta tõi näite Zambia rõiva- ja tekstiilitööstusest, mille kõik 85 kohalikku vabrikut lõpetasid töö ligikaudu 10 aasta jooksul pärast seda, kui algas USAs ja Suurbritannias heategevuse korras annetatud second hand riiete sissevool riiki.

Lisaks esines üritusel Soome ettevõtja Joel Takala, kes kirjeldas heategevusorganisatsioonidele mõeldud annetuste kogumise platvormi Bank4Hope. Panga eesmärgiks on suurendada annetamise läbipaistvust, võimaldades näha annetatud raha edasist teekonda. Londonis tegutseva sotsiaalse ettevõtluse koostöövõrgustiku The HUB finantsjuht Liene Perkonejagas aga seda, kuidas  ettevõtlike inimeste vaba kontori-keskkond võib kaasa aidata uute sisukate ideede ja projektide sünnile. Eestis on üheks heaks näiteks selles vallas startup ettevõtjate koostöökeskkond Garage48HUB.

Tagasi üles