Päevatoimetaja:
Sander Silm

Elektrituru avanemine raskendab elektriküttel elamispindade müüki

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Illustratsioon: Margus Ansu ja Artur Kuusi fotomontaaž

Elektrituru avanemisega kaasnev elektri hinna tõus on muutnud elektriküttel korterite ja majade müügi raskemaks. «Elektriküttega elamispindade müük on energiaturu avanemise valguses varasemast märksa raskem,» kinnitas Pindi Kinnisvara analüütik Siim Simson.

Tema sõnul kardetakse eriti korterite puhul, et rajatud küttesüsteemi on raske muuta. Maja puhul on lihtsam muudatusi teha. Ahju või kaminat ei ole võimalik omatahtsi kortermajja ehitada, soojuspumba paigutamiseks fassaadile peab olema aga heakskiit korteriühistult.

Eriti tuntavaks muutub elektriküttepelgus Simsoni sõnutsi suuremate, üle 70-ruutmeetriste korterite puhul. «Väiksemate puhul talutakse see ära, aga suuremate puhul on olukord tõsisem, sest ka korteri ostusumma on suurem,» sõnas ta – see tähendab suuremat pangalaenu ning kuumakset, millele lisanduv kommunaalmaksete suurus on oluline väljaminek.

Spetsialistide sõnutsi ei pruugi küttekulude hinnavahe alati olla elektrikütte kahjuks, kuid meelestatus on selline, et elektriküte on kallis. «Tegelikes kuludes ei pruugi vahet olla, aga müüt on selline,» lausus Simson.

Kinnisvarabüroo Uus Maa konsultant Margit Sild tõdes, et kuigi üha rohkem ostjaid tähtsustab energiatõhusust, ei jää ost juhul, kui kinnisvara on muude parameetrite poolest ideaalne, elektrikütte taha. Sellisel juhul üritavad ostjad leida alternatiive ja ehitada võimalusel korterisse kamina/ ahju või paigaldada gaasikütte. «Samas on alati neid, kes eelistavadki elektrikütet kui keskküttevõrgust sõltumatut küttevõimalust,» märkis ta.

Analüütikud mainivad positiivsena asjaolu, et kinnisvaraarendajad pööravad üha enam tähelepanu energiatõhususele.

Tagasi üles