Rail Garant: jätkame Muuga terminali ehitust

Kaja Koovit
, majandustoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rail Garant Estonia juhatuse liige Oleg Urnev (keskel), Rail Garant Estonia juhatuse liige Oleg Peršin (esiplaanil),Lemminkäinen Eesti juhatuse esimees Sven Pertens Muuga sadamas.
Rail Garant Estonia juhatuse liige Oleg Urnev (keskel), Rail Garant Estonia juhatuse liige Oleg Peršin (esiplaanil),Lemminkäinen Eesti juhatuse esimees Sven Pertens Muuga sadamas. Foto: Tallinna Sadam

Vastavalt Muuga konteinerterminali esimese järgu ehitusprojektile jätkab Rail Garant sel nädalal kraanaalustee vaiade paigaldamist, teatas ettevõte.
 

Novembri lõpus kinnitas Rail Garant Estonia terminali lõplikud tehnilised ja tehnoloogilised lahendused ning eelprojekti. Lähiajal plaanitakse saada ehitusluba ka terminali teise järgu rajamiseks.
 
22. novembril 2012 kinnitasid Rail Garant Estonia ning peatöövõtja, ettevõtete Lemminkäinen Eesti AS ja Insenerehituse AS konsortsium koostööleppes terminali ehituse tähtajad. Vastavalt saavutatud kokkulepetele plaanitakse terminali ehituse esimene järk valmis saada 2013. aasta suvel, teine järk saab valmis 2013. aasta lõpuks.
 
Rail Garant Estonia juhatuse liikme Pavel Makarovi sõnul on ettevõte otsustanud soetada ka uue tehnoloogiaga Euroopas toodetud kraanaseadmed. 
Terminali esimese järgu (võimsusega kuni 210 tuhat TEUd aastas) ehituse ning seadmete investeeringu eeldatav maht on kuni 50 miljonit eurot. Terminali võimsuse kasvatamine kuni 300 tuhande TEUni aastas nõuab lisaks veel 23 miljonit euro ulatuses  investeeringuid. Terminali ehituseks ning seadmete soetamiseks kavatseb Rail Garant kaasata ka finantspartnereid.
 
Ärinõustamisettevõtte Informall Business Group’i andmetel näitas Baltimaade konteinerikäive eelmistel aastatel kiiret kasvu (umbes 25 protsenti aastas), ulatudes 2011. aastal 882 tuhande TEUni. Venemaa turu maht , kuhu on sisse arvatud transiit Baltimaade ja Soome kaudu, näitas keskmiselt 32-protsendilist kasvu aastas, kasvades 2011. aastal 3 miljoni TEUni. Prognooside järgi kasvab see 2015. aastaks 4,7 miljoni TEUni.
 
Balti riikide järel saab Venemaa konteineriturg Läänemere konteinerterminalide jaoks tähtsuselt teiseks turuks, tagades suurimat konteinerimahu kasvu. Konteinerveod on viimasel kolmel aastal Eestis kasvanud keskmiselt 26,4 protsenti aastas, kaasa arvatud Venemaa transiitkaubaveomahu kasvu arvelt. Edaspidine transiitkaupade osakaalu kasv lähiaastatel võib ettevõtte teatel tagada konteinerveomahu kasvu Eestis tasemel 30 protsenti aastas. 

Aasta alguses väljaöeldud plaanides lubas Venemaa tööstuskauba raudteevedude liider Muuga sadamasse konteineriterminali rajada, investeerides sinna 60 miljonit eurot ning luues 200 uut töökohta. Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand kinnitas oktoobris, et Muuga sadamas ehitust ei toimu, ning tõi põhjuseks vaidluse riigikohtus. Nimelt oli selleks ajaks sadamas töötav teine operaator Transiidikeskuse AS vaidlustanud kõik, mida vähegi sai, ja jõudnud riigikohtusse.



 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles