/nginx/o/2008/09/10/72940t1he279.jpg)
Pensioni teine sammas on üks hullemaid asju, kuhu riik on ennast sisse mässinud, ning sellega tuleb probleeme ka tulevikus, väitis majandusprofessor Olev Raju, kommenteerides valitsuse otsust teise samba maksed külmutada.
Raju: teine sammas on üks hullemaid asju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Selle kohta on tehtud ka arvestusi, et ükskord tekib olukord, kus sissemaksed jäävad väljamaksetest väiksemaks jne. Probleem on lihtsalt selles, et see summa on riigile liiga suur,» rääkis Raju ERR Uudistele, väites, et on algusest saadik arvanud, et praegusel kujul ei saa teine pensionisammas püsti jäädagi.
«Midagi oleks pidanud tegema, aga oleks pidanud tegema teisel kujul,» rääkis Raju, lisades, et praegu polegi head varianti.
Ta ise jättis teise sambaga ühinemata, sest arvestas, et liitumisega kaasnev risk ületab võimaliku kasu, ning ütles, et leiab nüüd, et võitis sellest otsusest.
Raju sõnul on olukord, kus riik maksab 2 protsenti ja kodanik 1 protsendi, realistlikum lahendus kui praegune 4-2 lahendus, kuna 4 protsenti on riigile üle jõu käiv, kuid ta lisas, et tuleb arvestada, et sellist muutmist võib lugeda lepingu rikkumiseks.
«Väga head aastad on seda asja üleval hoidnud, aga nüüd on börsil rasked aastad ja üha rohkem läheb ka inimesi pensionile, kes raha tahavad saada, seni ainult maksti,» viitas Raju sellele, et pensionifondidega tekivad suured pinged ka tulevikus.
Valitsus otsustas tänasel erakorralisel kabinetinõupidamisel peatada kaheks aastaks riigipoolsed sissemaksed teise pensionisambasse.
Külmutamisele lähevad riigipoolsed maksed alates selle aasta 1. juunist. Hinnanguliselt võidab riik sellega tänavu umbes 1,4 miljardit krooni, tuleval aastal üle 3 miljardi krooni.
Kogumispensioniga liitunud inimesed saavad soovi korral sissemakseid jätkata. Inimestele, kes jätkavad riigipoolse maksepuhkuse ajal oma kogumispensionisse sissemakseid, maksab riik teatud majanduskasvu tingimustes tema teise pensionisambasse nelja protsendi asemel kuus protsenti.
Valitsuse otsuse kohaselt jätkab riik osalise koormusega sissemakseid aastal 2011. Siis hakkab riik teise pensionisambasse maksma 2 protsenti ja kodanik ühe protsendi. Tavapärased sissemaksed (2+4) taastuvad aastal 2012.
Raha enne pensioniiga teise samba fondidest välja võtta pole võimalik.