/nginx/o/2012/12/04/1469504t1h173e.jpg)
Tarbija24 lugeja küsis, miks hoitakse internetis Ametlikes teadaannetes ka pärast trahvi tasumist üleval tema nime ja isikukoodi. Eriti häiris teda sel moel tema isikukoodi kõigile kättesaadavus.
Lugeja küsib: miks avalikustab kohtutäitur internetis minu isikukoodi?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab Andmekaitseinspektsiooni nõunik Stiina Liivrand:
Alates eelmisest aastast kehtib Ametlikes Teadaannetes teabe avaldamisel kord, kus teabe avaldamise ajaline piirang sõltub teate eesmärgist. Selle muudatuse tingis vajadus kaitsta paremini inimeste eraelu – kui teade on oma eesmärgi täitnud, siis kustub ta peagi vastavalt määratud tähtajale.
Ametlike Teadaannete põhimääruses on kohtutäiturite teadetele seatud ajaliseks piiranguks kuni 1 aasta või täitemenetluse lõpp. Täitekutsete puhul on ajaline piirang kuni 1 aasta avaldamisest.
Isikukood aga kuulub tavaliste, mitte delikaatsete isikuandmete hulka, see on sarnane näiteks inimese nimega. Isikukood avalikustatakse, kui on vaja konkreetset isikut tuvastada (ühenimeliste isikute puhul). Samuti võib isikukoodi asemel avalikustada vaid sünniaega.
Isikuandmete avaldamise üheks põhimõtteks on eesmärgipärasuse printsiip: Kui kontekstist tulenevalt on oluline, et märgitud saaks kindlasti õige inimene, mitte tema nimekaim, siis on isikukoodi avaldamine eesmärgipärane. Kui tegemist on nimekirjaga, kus asjaosalised oma nime nähes teavad, et tegu saab olla vaid nende ja ei mitte kellegi teisega, siis oleks isikukoodi avalikustamine liigne.