Kuhu kaob Eestis püütud kohalik kala?

Värske räim. Foto: Ants Liigus/Pärnu Postimees

Statistikaameti andmetel on Eestis kala tarbimine 10,5 kg ühe elaniku kohta. Samas väljapüük Eesti vetest ulatub ligikaudu 80 000 tonnini. Seega ületab Eestis püütud kala kogus siinset kalatarbimist peaaegu kuuekordselt. Kuhu see kala siis kaob?

Põllumajandusministeeriumi kalamajanduse osakonna juhataja Ain Soome kirjutab maablogis, et põhiline osa Eestis püütavast kilust ja räimest, mis moodustab üle 90 protsendi kogu Eestis püütavast kalast, läheb Venemaale ja Ukrainasse ning suurem osa kohast ja ahvenast Lääne-Euroopasse, väikses mahus ka Põhja-Ameerikasse. Kilu ja räime võib seejuures liigitada võrreldes teiste kalaliikidega hinna poolest suhteliselt odavaks, samas kui koha ja ahvena suhteliselt kõrgema hinna dikteerib välisturgudelt saadav hind. Ülejäänud kohalikud kalad jäävad põhiliselt siseturu tarbeks, kuid tulenevalt kalapüügi sesoonsusest ei saa kalurid kohalikku päritolu värske kala pidevat kättesaadavust suurtes kaubanduskettides tagada.

Kuna kala on kiiresti riknev kaup, siis eelistavad suuremad tootjad näiteks kilu ja räime puhul saagi pärast väljapüüki kohe külmutada ning seejärel turustatakse see peamiselt idaturul, kus on seda võimalik müüa suurtes kogustes. Traalpüügist saadavaid suuri kilu- ja räimekoguseid kohalikul turul värskelt turustada on saagi kiire riknemise tõttu üpris keeruline ning eeldab seda, et turule toodavat kogust peab olema võimalik veel samal päeval maha müüa. Nii võibki värsket räime eelkõige saada mais-juunis, kui kestab peamine räimehooaeg rannapüügis ja huvilistel on võimalus saada kõige värskemalt kala kätte otse kalurilt sadamas.

Koha ja ahven jääb paljudele siin veel kättesaamatuks tema suhteliselt kõrge hinna tõttu, mistõttu suuremad tootjad saadavad ka nende kalaliikide suuremad kogused pärast esmast töötlemist ekspordiks.

Lisaks imporditakse Eestisse ligikaudu 40 000 tonni kala ja kalatooteid aastas, mis kala tarbimist ühe elaniku kohta arvestades katab juba iseenesest Eesti tarbijale vajaliku kala koguse. Niisugune fenomen on selgitatav sellega, et osa imporditud kalast saab Eestis lisandväärtuse ja seejärel eksporditakse. Seejuures, uuringute andmetel ostetakse Eestisse sisse kallimat kala kui siit eksporditakse.

Eesti kala jõuab harva suurtesse kaubanduskettidesse

Suuremates kaubanduskettides on värskest või jahutatud kalast tavaliselt  saadaval kalakasvatuse päritoluga imporditud lõhe. Kohaliku päritoluga värsket kala meie poelettidelt tihti ei leia – Eestis püütud värsket kala võib pigem leida  suuremate linnade või rannapiirkondade läheduses asuvate asulate turgudel või sealsetest üksikutest kalakauplustest või -kioskitest. Samuti saab Eestis püütud kala kätte rannapiirkondades otse kaluritelt. Sellele vaatamata peavad Eesti tarbijad 2011. aasta kala ja kalatoodete turu uuringu järgi kohaliku kala kättesaadavust  kasinaks.

Kas kõige selle tõttu tulebki tarbijal leppida sellega, et kohalikku kala eriti saada pole ja värske kala osas tuleb rahulduda imporditud lõhega? Kohaliku kala kättesaadavust parandaks tõenäoliselt see, kui tarbijatel oleks rohkem infot, millist kala, millal ja kus on võimalik kätte saada otse kaluritelt. Siin võiks abiks olla tänapäevaste elektrooniliste lahenduste kasutamine veebi ja nutitelefonide abil.

Samuti aitaks kohaliku kala tarbijani tuua kalurite suurem ühistegevus oma püütud kala turustamisel.  On ju Euroopa Kalandusfondist käimasoleval finantsperioodil rahastatud kohalike kalanduse tegevusgruppide loomist, mida on kokku 8 (http://www.agri.ee/kalanduspiirkonnad/). Nende kaudu saaks korraldada  piirkonna kalurite püütud kala turustamist. Samuti on kavas kohalike tegevusgruppide toetamist jätkata uueks finantsperioodiks 2014-2020 loodava Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi raames, pidades muuhulgas silmas ka kohaliku kala turustamisega seonduvaid perspektiive. See oleks mugav tarbijale ja annaks kaluritele võimaluse saada paremat hinda, kui seda läbi vahendajate turustamisel.