/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/03/31/156953t1h4f79.jpg)
Professor Lauri Leppiku sõnul aitaks äsjase külmutamisotsusega hoobi saanud pensionikogumise usaldusväärsust taastada tagatis, et sissemakstud summad pensionifondis ei vähene.
Ekspert: sammast paneks taas usaldama tagatised
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mulle tundub, et selleks, et pikaajaline pensionikogumine saaks taastada oma usaldusväärsust, peab suurenema fondivalitsejate vastutus ning pensionikogujal peaks vähemasti olema tagatis, et sissemakstud summad pensionifondis ei vähene,» ütles Postimees.ee'le Tallinna Ülikooli sotsiaalpoliitika professor Lauri Leppik.
Tema sõnul on praeguseks näha, et tagatiste puudumise hind võib pensionikoguja jaoks, aga ka süsteemi üldise usaldusväärsuse vaatenurgast olla väga kõrge.
Ta lisas, et ootas, et tagatiste teema tõuseb külmutamisdiskussioonis tugevamalt päevakorda.
Leppik meenutas, et tagatiste küsimus oli süsteemi käivitamisel küll arutlusel, kuid toona jäid peale rahandusspetsialistide argumendid, et tagatiste süsteem on liialt kulukas.
Kommenteerides koalitsioonierakondade tänast kompromissi, kus 2. pensionisamba sissemaksed külmutati pooleteiseks aastaks võimalusega vabatahtlikult oma osa edasi maksta, märkis Leppik, et ühelt poolt on hea, et valitsuserakonnad jõudsid kokkuleppele.
«Teisalt tuleb möönda, et pakutud nn kompensatsioonimehhanism on üsna kohmakas
ja on küsitav, kui paljud teises pensionisambas osalejad antud olukorras ühepoolsed vabatahtlikud maksed valivad.»
Valitsus otsustas tänasel erakorralisel kabinetinõupidamisel peatada kaheks aastaks riigipoolsed sissemaksed teise pensionisambasse.
Külmutamisele lähevad riigipoolsed maksed alates selle aasta 1. juunist. Hinnanguliselt võidab riik sellega tänavu umbes 1,4 miljardit krooni, tuleval aastal üle 3 miljardi krooni.
Kogumispensioniga liitunud inimesed saavad soovi korral sissemakseid jätkata. Inimestele, kes jätkavad riigipoolse maksepuhkuse ajal oma kogumispensionisse sissemakseid, maksab riik teatud majanduskasvu tingimustes tema teise pensionisambasse nelja protsendi asemel kuus protsenti.
Valitsuse otsuse kohaselt jätkab riik osalise koormusega sissemakseid aastal 2011. Siis hakkab riik teise pensionisambasse maksma 2 protsenti ja kodanik ühe protsendi. Tavapärased sissemaksed (2+4) taastuvad aastal 2012.
Raha enne pensioniiga teise samba fondidest välja võtta pole võimalik.