Päevatoimetaja:
Sander Silm

Oviir süüdistas Partsi ja Eesti Energiat seaduserikkumises

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Riigikontrolör Mihkel Oviir.
Riigikontrolör Mihkel Oviir. Foto: Peeter Langovits

Riigikontrolör Mihkel Oviir ütles esmaspäeval riigikogus, et Narva uue põlevkivielektrijaama riigihankel rikuti seadust, kuid midagi kriminaalset toime ei ole pandud.

Peale selle kinnitas Oviir, et majandusminister Juhan Parts oli teadlik hankel riigihangete seaduse rikkumisest. Parts teatas seepeale vastuseks, et Oviir valetab.

Oviir ütles riigikogu ees, et uue põlevkivielektrijaama hankel soovis osaleda viis firmat, kellest kolm esitas tähtajaks kvalifitseerimistaotluse. Kahe firma taotlus hilines ja Eesti Energia lükkas need tagasi. Oviir toonitas, et osade pakkujate tagasilükkamisega pani Eesti Energia end lõpuks olukorda, kus oli laual ainult üks tõsiselt võetav pakkumus.

Lõpliku pakkumuse esitasid kolmest kvalifitseeritud firmast kaks.

Oviir jätkas, et riigikontrolli hinnangul vastasid mõlemad pakkujad küll pakkujate kvalifitseerimise tingimustele, kuid nende esitatud pakkumused hanketingimustele ei vastanud.

«Eduka pakkumuse väljaselgitamisel rikuti riigihangete seadust tõenäoliselt kahel juhul. Esiteks ei vastanud ainukene vastavaks tunnistatud Alstomi pakkumine päris igas aspektis hanke tingimustele. Mittevastavus seisnes eelkõige selles, et Alstom soovis oma pakkumuses hankedokumentides lubatud erinevaid makse- ja trahvitingimusi. Teiseks, võitjaga asuti läbi rääkima, et muuta neid hanketingimusi, mis ei olnud läbiräägitavad ja mida poleks tohtinud muuta,» kommenteeris Oviir.

Oviir ütles, et riigihangete seaduse rikkumine läheb kriminaalseks siis, kui tehakse ühele hankel osalejale soodustusi, põhjustatakse varalist kahju või sõlmitakse konkurentsi kahjustav kokkulepe.

«Riigikontroll ei saa meile teadaoleva info põhjal öelda, kas midagi sellist tehti,» ütles Oviir. «Me teame, et Eesti Energia nõukogu koosolekul märkis ettevõtet nõustanud advokaat, et hankemenetluse käigus rikuti riigihangete seadust ja karistusseadustikku, aga mida advokaat karistusseadustiku rikkumise all mõtles, ei olnud ta enda ja kliendi suhte konfidentsiaalsusele viidates nõus riigikontrollile ütlema.»

Oviir kinnitas, et valitsus ei olnud teadlik riigihangete seaduse rikkumisest, kuid sellest oli teadlik majandusminister Parts.

«Ma pean ütlema, et Eesti Energia juhatuse esimees ütles, et tema isiklikult informeeris ministrit kõikidest riskidest. See on esiteks. Teiseks, kahtlemata oli ministril käes nõukogu otsus, kus kohas need asjad olid kirja pandud, need olid välja toodud ja ka need arutlused olid seal fikseeritud. Järelikult teadis minister kõikidest nendest riskidest, mis on seotud selle riigihankega,» kinnitas Oviir.

Parts kinnitas hiljem ajakirjanikele, et kõikide riskide eest vastutab ettevõte, Eesti Energia.

«Riigikontrolli tänane väide, et olin teadlik võimalikust seaduse rikkumisest Auvere elektrijaama hankel, on vale. Ma ei saanud seda teada lepingu sõlmise ajal ega tea seda ka praegu. Hanke seaduslikkuse eest vastutav Eesti Energia on ministeeriumile kinnitanud, et Auvere uue elektrijaama hankel ei ole esinenud sisulisi rikkumisi, mille tõttu oleks mõnele pakkujatest antud eeliseid või tekitatud kahju,» lausus Parts.

«Samale järeldusele jõudis varem ka kaitsepolitsei, kes jättis rahuldamata oktoobris esitatud taotluse kriminaalmenetluse alustamiseks. Küll aga tean, et taoliste mahukate hangete puhul on erinevad õiguslikud käsitlused tavapärased, kuid nendega peab tegelema ettevõte,» teatas Parts.

Eesti Energia tellimusel ehitab Prantsuse firma Alstom Narva lähedale Auverre uut põlevkivielektrimaaja, mille maksumus on umbes 600 miljonit eurot. Sotsid esitasid tänavu sügisel Partsile edutu umbusaldusavalduse jaama ehitamise pärast, kuigi jaama ehitusotsuse langetas valitsus juba mullu suvel. Põlevkivielektrijaama ehitust peavad suureks veaks taastuvenergia investorid ja neid toetavad poliitikud.

Oviir ütles riigikogu ees, et uue põlevkivielektrijaama hankel soovis osaleda viis firmat, kellest kolm esitas tähtajaks kvalifitseerimistaotluse. Kahe firma taotlus hilines ja Eesti Energia lükkas need tagasi. Oviir toonitas, et osade pakkujate tagasilükkamisega pani Eesti Energia end lõpuks olukorda, kus oli laual ainult üks tõsiselt võetav pakkumus.
Lõpliku pakkumuse esitasid kolmest kvalifitseeritud firmast kaks.
Oviir jätkas, et riigikontrolli hinnangul vastasid mõlemad pakkujad küll pakkujate kvalifitseerimise tingimustele, kuid nende esitatud pakkumused hanketingimustele ei vastanud.
«Eduka pakkumuse väljaselgitamisel rikuti riigihangete seadust tõenäoliselt kahel juhul. Esiteks ei vastanud ainukene vastavaks tunnistatud Alstomi pakkumine päris igas aspektis hanke tingimustele. Mittevastavus seisnes eelkõige selles, et Alstom soovis oma pakkumuses hankedokumentides lubatud erinevaid makse- ja trahvitingimusi. Teiseks, võitjaga asuti läbi rääkima, et muuta neid hanketingimusi, mis ei olnud läbiräägitavad ja mida poleks tohtinud muuta,» kommenteeris Oviir.
Oviir ütles, et riigihangete seaduse rikkumine läheb kriminaalseks siis, kui tehakse ühele hankel osalejale soodustusi, põhjustatakse varalist kahju või sõlmitakse konkurentsi kahjustav kokkulepe.
«Riigikontroll ei saa meile teadaoleva info põhjal öelda, kas midagi sellist tehti,» ütles Oviir. «Me teame, et Eesti Energia nõukogu koosolekul märkis ettevõtet nõustanud advokaat, et hankemenetluse käigus rikuti riigihangete seadust ja karistusseadustikku, aga mida advokaat karistusseadustiku rikkumise all mõtles, ei olnud ta enda ja kliendi suhte konfidentsiaalsusele viidates nõus riigikontrollile ütlema.»
Oviir kinnitas, et valitsus ei olnud teadlik riigihangete seaduse rikkumisest, kuid sellest oli teadlik majandusminister Parts.
«Ma pean ütlema, et Eesti Energia juhatuse esimees ütles, et tema isiklikult informeeris ministrit kõikidest riskidest. See on esiteks. Teiseks, kahtlemata oli ministril käes nõukogu otsus, kus kohas need asjad olid kirja pandud, need olid välja toodud ja ka need arutlused olid seal fikseeritud. Järelikult teadis minister kõikidest nendest riskidest, mis on seotud selle riigihankega,» kinnitas Oviir.
Parts kinnitas hiljem ajakirjanikele, et kõikide riskide eest vastutab ettevõte, Eesti Energia.
«Riigikontrolli tänane väide, et olin teadlik võimalikust seaduse rikkumisest Auvere elektrijaama hankel, on vale. Ma ei saanud seda teada lepingu sõlmise ajal ega tea seda ka praegu. Hanke seaduslikkuse eest vastutav Eesti Energia on ministeeriumile kinnitanud, et Auvere uue elektrijaama hankel ei ole esinenud sisulisi rikkumisi, mille tõttu oleks mõnele pakkujatest antud eeliseid või tekitatud kahju,» lausus Parts.
«Samale järeldusele jõudis varem ka kaitsepolitsei, kes jättis rahuldamata oktoobris esitatud taotluse kriminaalmenetluse alustamiseks. Küll aga tean, et taoliste mahukate hangete puhul on erinevad õiguslikud käsitlused tavapärased, kuid nendega peab tegelema ettevõte,» teatas Parts.
Eesti Energia tellimusel ehitab Prantsuse firma Alstom Narva lähedale Auverre uut põlevkivielektrimaaja, mille maksumus on umbes 600 miljonit eurot. Sotsid esitasid tänavu sügisel Partsile edutu umbusaldusavalduse jaama ehitamise pärast, kuigi jaama ehitusotsuse langetas valitsus juba mullu suvel. Põlevkivielektrijaama ehitust peavad suureks veaks taastuvenergia investorid ja neid toetavad poliitikud.
 
Tagasi üles