/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2009/03/01/141750t1hf29b.jpg)
SEB Varahalduse juht Sven Kunsingu hinnangul valib parimal juhul iga kümnes teise samba vabatahtlikud maksed.
SEB: iga kümnes valib vabatahtliku makse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Minu jaoks on küsimus selles, miks peaks inimene jätkama kahe protsendi maksmist teise sambasse, kui sama raha võib panna ka vabatahtlikku pensionikindlustusse ehk kolmanda samba fondidesse,» kommenteeris Kunsing.
«Umbes kümme protsenti inimestest on üldse huvitatud pikaajalisest säästmisest, ülejäänutes tuleb huvi selle vastu sunnimeetodil tekitada,» ütles Kunsing.
Kunsingu sõnul saab ka kolmandasse sambasse raha pannes tulumaksu tagasi, aga kolmandas sambas on praegu veel oma raha kasutamise võimlaused avaramad. Kergem on fondi vahetada ja vajadusel saab raha enne pensioniiga ka välja võtta.
Kui inimene jätkab külmutamise ajal vabatahtlikult makseid, siis tema pensionisumma ei tohiks olla märkimisväärselt suurem kui teistel.
AS SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst arvas, et ehk umbes 20 000 krooni on vanaduspõlvele minnes raha rohkem sel inimesel, kes valib külmutamise perioodil vabatahtliku 2-protsendise makse.
«See ei tohiks tekitada suuri erinevusi inimeste pensionivaras,» lausus Holst. «Palju tähtsam on mõttemaailm. Pensionivara tekib distsipliinist ja järjepidevast säästmisest. Pensionifondi tootlusest räägitakse palju, aga põhivara tuleb ikka säästmisest.»
Kunsingu sõnul jätkavad pensionifondid oma tegevust ka siis, kui uut raha mõnda aega peale ei tule.
«Ma ei näe muretsemiseks põhjust,» ütles ta. «Haldame olemasolevat vara ja paigutame investeeritud raha ümber. Turgude languse ajal kaotatu tuleb tagasi teenida.»