Päevatoimetaja:
Erkki Koort
Saada vihje

Advokaat: maksuamet käitub kinnisvarakuulutustes õngitsedes ebaseaduslikult

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Üürikuulutus.
Üürikuulutus. Foto: Arno Saar / Õhtuleht

Lextali maksuõiguse advokaadi Margus Reilandi hinnangul käitub maksuamet kinnisvarakuulutuste alusel inimestele ähvarduskirju saates ebaseaduslikult, sest kirjade edastamiseks puudub õiguslik alus.

«Esiteks jääb arusaamatuks selliste kirjade õiguslik tähendus. Maksunduses kehtib reegel, et maksuhaldur peab maksude määramiseks läbi viima maksumenetluse, kui ta leiab, et isik oma tulu ebaõigesti deklareerinud,» rääkis Reiland kommenteerides nädalavahetusel ilmunud lugu, milles kirjutati, et maksuamet saadab kinnisvarakuulutuste alusel ähvarduskirju.

Maksumenetluse läbiviimisega tagatakse maksumaksjale teatud õigused ja sellega kaasnevad maksuhaldurile teatud kohustused: õigus keelduda (teatud juhtudel) ütluste andmisest, maksuhalduri uurimis-, kaasaaitamis- ja ärakuulamiskohustus, õigus seaduslikule maksumenetlusele, kohustus viia maksumenetlus läbi kiirelt, lihtsalt ja efektiivselt jne.

«Maksuhalduri viimase aja «moetoode» on maksumaksjate tülitamine ilma maksumenetluseta, mida võiks nimetada libamenetluseks. Näiteks on libamenetlusega tegemist siis, kui maksuhaldur saadab maksumaksjale (ähvardus)kirja, kus nõuab deklaratsiooni parandamist - ilma tõendeid omamata - või nõuab teatud maksuperioodi kohta erinevaid tõendeid ja esitab ohtralt küsimusi (see on maksuhalduri levinud praktika ehitussektoris),» selgitas advokaat.

Reilandi hinnangul on tegemist maksuhalduri ebaseadusliku tegevusega, sest kirjade edastamiseks puudub õiguslik alus. «Maksuhalduri libamenetluste ebaseaduslikkus on ka kohtupraktikas juba osaliselt kinnitust leidunud, kuid maksuhaldur jätkab oma senist käitumist sellele vaatamata,» nentis ta.

Libamenetlused on Reilandi sõnul ohtlik tendents, sest õigusteadmisteta maksumaksjal ei ole võimalik aduda, milline on tema menetluspositsioon, millised on õigused ja kohustused ning milline õiguslik tähendus on maksumaksja vastusel.

«Veelgi enam – mõni õnnetu võib maksuhalduri kirjast järeldada, et tulumaksu peabki maksma üürikuulutuse postitamise tõttu!»

Advokaadi sõnul võiks eeldada, et riik ei esita alusetuid kahtlustusi, vaid võtab seisukoha alles pärast tõendite igakülgset hindamist. «Ähvarduskirjade edastamisest võib aga järeldada, et maksuhaldur käsitleb kõiki kodanikke eelduslikult õigusrikkujatena.»

Reilandi sõnul pole maksumaksjal kohustust maksuhalduri sellisele ähvarduskirjale vastata, kuigi kirja tonaalsusest võiks järeldada vastupidist.

«Teiseks on kaheldav maksuhalduri «õngitsemismeetodi» efektiivsus, sest tundub, et ähvarduskirju saadetakse paljudele üürikuulutuste omanikele valimatult. Ühelt poolt koormatakse sellega tarbetult suurt hulka inimesi, teisalt seab see riigi õlule täiendava halduskoormuse,» sõnas Reiland, lisades, et mõlemat tuleks vältida.

Advokaadi sõnul on probleem selles, et üüritulude puhul tulumaksuseadus ei toimi.

«Kui seadus ei toimi, tuleb seadust muuta. Kusjuures ettepanekuid selles osas tulumaksuseaduse parandamiseks on teinud paljud liidud. Ei ole õige korvata seaduse puudujääke meetoditega, mis tekitavad paljudes segadust ja koormavad isikuid tarbetult. Kui kõik ametid võtaks omaks maksuhalduri praktika, ei jääkski inimestel aega muuks kui vastata ametnike küsimustele.» 

Tagasi üles