/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
/nginx/o/2011/08/15/708620t1h4e05.jpg)
Majandusanalüütik Tõnis Oja selgitab, miks rahanumbri poolest väikesed kiir- ja väikelaenud võivad tarbijale ootamatult kulukaks osutuda.
Väikelaenude intressimäärad on röövellikult kõrged
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas kujutaksite ette, et Ferrari, Porsche või mõne juveelifirma sihtgrupiks oleks elanikkonna finantsiliselt kõige ebakindlam, et mitte öelda kõige vaesem elanikerühm ehk need, kes oma rahaga hästi ots otsaga kokku ei tule ning peavad enne järgmist palgapäeva või mõnel muul põhjusel kelleltki laenama? Loomulikult mitte.
Kui aga vaatame tarbimis- ja kiirlaenude intresse, siis kiirlaenud on just sellise loogikaga – kõige kallima raha sihtgrupiks on finantsiliselt kõige haavatavamad inimesed ja leibkonnad.
Laenuintress on raha hind. Mida kõrgem on intressimäär, seda kallim on raha. Üleilmne finantskriis ja Euroopa võlakriis on ajendanud Euroopa Keskpanka ja teisi keskpanku alandama laenude intressimäärad ajaloo madalaimale tasemele.
Millise hinnaga pakuvad raha kiirlaenukontorid ning milline on sama tähtajaga raha maailmaturuhind?
Raha maailmaturuhind on pankadevahelised intressid ehk euro puhul eri tähtajaga Euriborid. Kiirlaenukontorites ulatuvad kõige lühema tähtajaga laenu intressimäärad enam kui 400 protsendini aastas.
Ühe kuu Euribor ehk samasuguse tähtajaga laenuraha maailmaturuhind on 0,113 protsenti, mis tähendab, et lühiajalise raha turuhinna ja kiirlaenukontorite laenuraha hinnal on mitme tuhande kordne vahe. Kui kasutada kiirlaenuintresside ja Euribori analoogi näiteks kütuseturul, peaks väikestes kogustes ostetud bensiin maksma sadakond eurot liitrist.
Ma muidugi möönan, et sajaprotsendilist analoogiat siin tuua ei saa, aga kindel on see, et väikelaenude intressimäärad on röövellikud kõrged. Baasintressi ja laenu tegeliku intressimäära vahe, mida nimetatakse riskipreemiaks, sõltub nii riigi majanduskeskkonna kui ka laenuvõtja riskiastmest, ja kuna tegemist on riskantsete laenudega, siis intressimäärad peavadki olema kõrgemad.
Mul on aga tunne, et kiirlaenude intressimääradesse pole sisse arvestatud mitte üksnes ühe laenuvõtja, vaid mitme laenuvõtja krediidirisk. See tähendab, et kui üks laenuvõtja ei ole suuteline oma laenu tagasi maksma, siis pole see laenuandja jaoks midagi hullu, sest selle kaotuse maksavad kinni teised laenuvõtjad ja jääb veel ülegi.
Võib muidugi ka öelda, ja kiirlaenukontorid teevadki seda, et kui laenu antakse kaheks nädalaks või mõneks kuuks, siis on laenuintress tunduvalt madalam ja aastaintressi näitamine on eksitav. Nii see siiski ei ole. Intressimäära taandamine aastasele tasemele annab meile võimaluse hinnata selle kallidust.
Seega, enne kui kaalute kiirlaenu võtmist, tasuks hoolikalt mõelda, kas teil on ilmtingimata vaja bensiini hinnaga 100 eurot liitri eest või on võimalik ka ilma selleta läbi saada.