/nginx/o/2012/11/02/1407098t1ha5ad.jpg)
Uuel ELi eelarveperioodil 2014-2020 tuleb Eestis teha ära olulised muudatused, mis ka pärast eurorahastuse lõppu edasi toimiksid ja euroliidu eelarveraha tuleb mõista mitte lisarahastusena kõigile riigi tegevustele, vaid see peab andma arenguimpulssi valitud valdkondades, tõdes rahandusminister Jürgen Ligi.
Eilsel kabinetiistungil arutlusel olnud ettepanekute järgi tuleb perioodi 2014-2020 eurotoetused suunata hariduse, majanduse, keskkonna, energeetika, transpordi ja infotehnoloogia arendamiseks. Sel viisil on kõige enam võimalik tõsta Eesti konkurentsivõimet ning mõjutada püsivalt ja positiivselt ka teiste elualade arengut.
Valitsus võttis ettepanekud teadmiseks ning rahandusministeerium jätkab uue eurotoetuste perioodi planeerimist. Esialgse rahastamiskava ehk vahendite jaotuse valdkondade vahel esitab rahandusministeerium valitsuskabinetile aruteluks 2013. aasta I kvartalis.
«Euroraha on ühekordne võimendus Eestis oluliste muutuste saavutamiseks, see raha ei ole igavene ja väheneb märgatavalt, kui saame ise jõukamaks. Uue perioodi eurotoetuste jagamisel tuleb keskenduda konkreetsematele valdkondadele ja teha pigem vähem, aga olulisi asju,» ütles Ligi. Minister lisas ka, et investeeringutel peab olema kestev positiivne mõju majandusele ja ühiskonnale ning need ei tohi muutuda tuleviku riigieelarveid koormavaks.
Planeerimine käib koos riigi eelarvestrateegia ja eelarve koostamisega. Ettepanekud koostas rahandusministeerium, nende aluseks olid laiapõhjalised analüüsid, kus hinnati riigi sotsiaalmajanduslikku olukorda, väliskeskkonna mõjusid ja Eesti järgneva kümne aasta arenguvajadusi. Planeerimisprotsessi on kaasatud ministeeriumid, 12 erinevaid osapooli ühendavat katusorganisatsiooni, Praxis, Arengufond ja mitmed eksperdid.
ELi vahendite kasutamise strateegiadokumentide arutelu ja heakskiitmine valitsuskabinetis toimub 2013. aasta kevadel samaaegselt riigi eelarvestrateegia ja konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ uuendamisega.