/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2012/11/29/1461550t1hfa87.jpg)
Tuuleparkide omanikud ja arendajad ähvardavad riiki kohtuga, kui elektrituruseaduse muudatused lähevad riigikogus läbi esialgsel kujul.
Tuuleparkide arendajad lubavad riigi kohtusse anda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks tuuleparkide arendajatest, kelle investeering ähvardab seetõttu luhtuda, on Mainor omanik Ülo Pärnits. Ta arendab koos Kanada partneriga kaht tuuleparki Ida-Virumaal – üks neist, Purtse tuulepark, oli kavandatud Eesti oludes hiigelsuurena ehk 80 MW võimsusega.
«Oleme investeerinud nendesse projektidesse 60 miljonit krooni (3,8 miljonit eurot),» lausus Pärnits. «See oleks jõhker, kui sellisele rahale peame kriipsu peale tõmbama.»
Piir vanade ja uute vahel
Esialgne investeering on kulunud elektrivõrguga liitumispunktide ehitamisele ja muudele ettevalmistustele. Esimese viie tuuliku ehitusloa sai Pärnitsa firma aga kuu aega pärast seda kuupäeva, mis jagab arendajad uuteks ja vanadeks.
Majandusministeeriumi ja taastuvenergia koja suvise kokkuleppe kohaselt on rohelise elektri pööripäevaks 15. juuli 2012. Kel sel ajal olemas töötav elektrijaam, ehitusluba või leping Kristjan Rahuga ehk kokkulepe soojuse müügiks Tallinna kaugküttevõrku, on vanad tootjad.
Nüüd nõuavadki Pärnits ja veel mõned tuuleenergia arendajad, et pööripäev nihutataks hilisemaks ehk seaduse vastuvõtmise päevale. «Kellel 15. juuliks olid ehitusload, need kuuluvad eliitfirmade hulka, kel ei ole, need jäävad mängust välja,» lausus Pärnits.
Pärnits ei astunud sellega sõjajalale mitte ainult valitsusparteidega, vaid ka taastuvenergia kojaga, kes esindab enamikku tegutsevaid tootjaid. «Kuhugi tuleb see piir vanade ja uute seadmete vahel tõmmata – majandusministeerium tegi ettepaneku võtta selleks päevaks 15. juuli, meie seda ei vaidlustanud,» lausus taastuvenergia koja juht Rene Tammist.
Suvel sõlmisid Tammist ja Parts kokkuleppe, kuidas taastuvenergia tasude korda muuta. See oli vajalik selleks, et ära hoida kohtuasju ettevõtete poolt, kes polnud nõus senist subsiidiumide süsteemi muutma.
Parts nimetab seadust taastuvenergia tasude kärpeks, aga näiteks tema valitsusalas olev konkurentsiamet hoopis tasusid suurendavaks eelnõuks. Seda põhjusel, et seaduses on punkt, mis igal juhul kindlustab vanadele tootjatele investeeringu tootluseks kümme protsenti.