/nginx/o/2016/12/07/6151425t1h8b8d.jpg)
/nginx/o/2012/11/29/1460880t1hf36d.jpg)
Eesti asjatundjate sõnul ei tohiks kaugloetavad elektriarvestid häirida kodust vooluvõrku rohkem kui olemasolevad koduseadmed seda teevad.
Eesti asjatundjad: kaugloetavaid arvesteid pole põhjust süüdistada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhjanaabrite ajaleht Turun Sanomat kirjutas 27. novembril, et kaugloetavad elektriarvestid võivad kahjustada ja rikkuda kodumasinaid.
«Mõju kodumasinatele on Soomes täheldatud arvestite puhul, mis kasutavad info edastamiseks elektrijuhtmeid ehk PLC-andmesidet,» selgitas Elektrilevi kauglugemise programmi juht Mait Rahi, kelle sõnul on PLC-tehnoloogia puhul elektrivõrgus vajaliku andmeside jaoks ette nähtud kindel sagedusala ja signaali võimsus.
Ka Elektrilevi kasutab elektriarvestite puhul info edastamiseks PLC-andmesidet. PLC sagedusala ei tohi kasutada elektroonikaseadmed, mis peavad sama sagedusala vältimiseks kinnitama CE-märgisega toote vastavust EMC ehk elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele.
Puudulik CE-märgis
«Soomes esinenud probleemi taga võisid olla turule tulnud sellised CE-märgisega koduseadmed, mis tegelikult ei vastanud Euroopas kehtivatele standarditele. Üldjuhul võivad nendeks olla uuemad elektroonikaseadmed, näiteks reguleeritava tugevusega valgustid,» arvas Rahi.
TTÜ energeetika teaduskonna teadusprodekaan Argo Rosin ei saanud avaldatud info põhjal otsustada, millal Soomes konkreetsed arvestid üles pandi, kuid ta toonitas, et vanemat tüüpi elektriarvestitel käis andmeside pisut teistmoodi ehk üle tavalise elektrivõrgu.
«Vanemat tüüpi andmeside kasutamine võib teatavaid häireid põhjustada, aga need häired ei tohiks olla suuremad kui meie kodus igapäevaste seadmete mõju elektrikvaliteedile,» nentis Rosin ja täpsustas: «Meie enda kodumasinad tekitavad vooluvõrku sarnaseid häireid ja ainult arvestite süüdistamine ei ole päris korrektne.»
Näiteks tavalised luminofoorlambid laes ja arvutite toiteplokid võivad teadlase sõnul tekitada samamoodi häireid ja põhjustada elektrivõrgus olukorra, kus mõni nõrgem seade põleb lihtsalt läbi. Kodumasinate puhul tuleks jälgida alati kvaliteeti. Kehvem kvaliteet tähendab kehvemaid komponente, mis on tundlikumad igasugustele pingekõikumistele. Koduseid pingekõikumisi võib omanik ka ise suuremate koormuste sisse- ja väljalülimisega põhjustada. Eriti annab see tunda vanades, nõuetele mitte vastavates elektripaigaldistes.
Rahi hinnangul seisneb probleem pigem kodumasinates: «Ka Soome võrguettevõtjad on meedias kinnitanud, et tegemist on äärmiselt harvade ja ka sel juhul mitte arvestist, vaid nõuetele mittevastavatest koduseadmetest tingitud probleemidega.»
Puudub kogemus
Kodumasinate kaupluse Ottender & Valgmäe müügijuhi Marko Kallaspoolik ei uskunud, et Soome juhtumil tõepõhi all oleks. «Mulle tundub see üsna absurdne, et selline väike aparaadikene võiks tekitada nii arvestatavaid pingekõikumisi. Väga raske on seda uskuda.»
Kallaspoolik nentis siiski, et audio- ja videotehnika võib suurtest koduseadmetest olla tundlikum. «Suurte kodumasinate puhul, nagu külmkapp, pesumasin, nõudepesumasin, annavad tootjad väga suure kõikumise diapasooni, millega masinad veel täiesti korrektselt töötavad. Kui see peaks sealt välja minema, eeldaks see, et kogu valgustus juba laes vilgub.»
CE märgistusega toode ei pruugi Kallaspooliku sõnul ilmtingimata olla kvaliteetsem ja vastupidavam. 2010. aastal kehtestatud kohustusliku CE märgistuse taustaks on tema hinnangul pigem ikkagi ohutuse tagamine.
«Kui külmikul olnud kompressor oli ka enne tehnilistele nõuetele vastav, siis ei tekkinud CE märgistuse sisseviimisega mingit vajadust selle väljavahetamiseks. Eks konkurentsis püsimiseks pidid tootjad kvaliteedi eest hoolitsema ka juba enne CE märgistuse nõuet,» lisas ta.
Ent põrandamaterjale müüva Floorin tootmisjuht Tarmo Titov uskus, et Soomes juhtunu on igati võimalik. «Lugesin ka seda artiklit ja eks seal mingisugune tõepõhi võib taga olla tõesti.»
«Mis puudutab Eestit, siis meil pole ju veel nii suurt kogemust ja täpsemat kommentaari on raske anda. Põrandakütete osas ma sellist probleemi kuulnud ei ole. Selge on see, et voolukõikumised ei ole ühelegi elektriseadmele head,» rääkis Titov.
Tänapäevased uuemad nutiarvestid suhtlevad enamjaolt ikka traadita andmeside kaudu, arutles TTÜ teadusprodekaan Argo Rosin. See tähendab, et andmelugejaga suhtlemise jaoks on eraldi kanal, mitte tavaline elektrivõrk. Eestis hakati arvesteid oluliselt hiljem paigaldama, kuna me ka avatud elektriturule oluliselt hiljem sisenesime.
Arvesti ei ole ruuterist ohutlikum
VKG Elektrivõrgud juhatuse liige Marek Tull toonitas, et nende paigaldatud arvestid ei ole kuidagi ohtlikumad kui tavalised koduses majapidamises kasutatavad interneti ruuterid, kaablimodemid, mobiiltelefonid või muud elektriseadmed. «Oleme paigaldanud kaugloetavaid arvesteid juba üle kuue aasta ja meie paigaldatavad arvestid vastavad hindamismärgisele CE.»
Ka Elektrilevile pole seni kaebusi laekunud. «Meil on enam kui kümme aastat kasutusel olnud ligi 8000 kaugloetavat arvestit, mis edastavad andmeid elektrijuhtmete teel, kuid teateid kirjeldatud mõjust koduseadmetele seni tulnud ei ole,» ütles Rahi.