:format(webp)/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
/nginx/o/2010/09/04/427215t1h86b1.jpg)
Europarlament ja Euroopa Komisjon kiitsid heaks reitinguagentuuride tegevust puudutavad seadusemuudatused, millega loodetakse võlakriisis siplevaid riike agentuuride lõa otsast päästa või vähemalt sõltuvust vähendada.
Euroopa seab reitinguagentuuridele päitseid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Agentuuridel peaks edaspidi olema kindel ajakava, millal nad euroliidu liikmesriikide reitinguid üle vaatavad ja otsuseid avaldavad. Riigireitingute muutustest tohivad nad teada anda alles pärast tööpäeva lõppu ja vähemalt tund enne Euroopa börside avanemist.
Samuti saavad investorid õiguse reitinguagentuure kohtusse kaevata, kui nad on agentuuri teadlikult või ükskõiksusest ja hoolimatusest tehtud vigade tõttu raha kaotanud.
«Oleme saanud hea kokkuleppe,» tõdes Euroopa Komisjoni siseturuvolinik Michel Barnier, kes loodab kokkuleppega astuda suure sammu finantsstabiilsuse poole. Ta märkis teates, et uued reeglid vähendavad riikide liigset sõltuvust reitinguagentuuride otsustest, agentuurid peavad aga muutuma oma tegevuses läbipaistvamaks ning ka vastutama oma tegevuse eest. Muudatused peavad veel heaks kiitma liikmesriikide valitsused ja parlament.
Euroopa Komisjoni hinnangul on reeglimuudatused vajalikud ka selleks, et suurendada nn reitingufirmade suure kolmiku – Fitchi reitingu, Moody’s Investor Service’i ning Standard ja Poor’si – jaoks konkurentsi.
Seadusemuudatused on autorite sõnutsi vajalikud, sest reitingud mõjutavad otseselt finantsturge ning selle kaudu ka Euroopa majandust ja elanike heaolu.
Reitinguagentuurid on mänginud riikide laenukulude kasvus suurt rolli. Nimelt otsustavad finantsasutused suveräänsete krediidireitingute põhjal selle üle, kuivõrd riskantsed nende rahapaigutused ühte või teise riigivõlakirja on, ning sellele riskiotsusele tuginedes määratakse ka investeeritava summa suurus.
Reitingu alanedes alustavad investorid enamasti võlapaberite müüki, mistõttu kasvab võlapaberi tootlus ehk investorid tahavad suuremat riskipreemiat. Kõige selle tagajärjel tuleb riikidel maksta edaspidi väljastatavate võlapaberite eest kõrgemat intressi.
Reitinguagentuuride tegevust väärtpaberite reitingute tõstmisel hinnatakse ka üheks 2008. aasta finantskriisi põhjuseks. Siis muutusid paljud reitinguagentuuridelt kõrgeima AAA reitingu saanud väärpaberid lühikese ajaga väärtusetuks. Selle tulemusena kaotasid paljud investorid oma rahapaigutuse ja pankrotistusid.
Eurosaadik Sven Giegold tõdes Reutersile, et läbirääkimiste käigus on reitinguagentuuride reeglid pehmenenud ning tõenäoliselt need turul mingeid põhimõttelisi muutusi kaasa ei too.
Austraalia föderaalkohus otsustas novembris, et reitinguagentuur Standard & Poors (S&P) eksitas investoreid, kui andis sihilikult kõrgeima järgu ehk AAA reitingu 2006. aastal ostetud võlapaberitele Constant Proportion Debt Obligation (CPDO).