/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
/nginx/o/2012/11/27/1458128t1hfc25.jpg)
Eilse päeva esimestel tundidel lõppenud euroala rahandusministrite kohtumisel lepiti kokku uues rahasüstis Kreekale, aga ka laenutähtaja pikendamises ja madalamas intressimääras.
Kreeka sai laenutähtaja pikendust ja madalama intressi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kreekale antud esimese laenuabi intressimarginaali langetatakse ühe protsendipunkti võrra, 0,50 protsendini. See lisandub pankadevahelisele laenuintressile Euribor.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul laenuintressid Eestit ei mõjuta. «Kui praegune kokkulepe peab, siis Eestit intressialandused ei puuduta,» ütles ta, jättes samas põhjuse täpsustamata. «Ma ei tahaks, et meedia kuritarvitaks hetkeolukordade kirjeldusi olude muutumisel.»
Vastavalt kokkuleppele korraldab Kreeka juba lähinädalatel, Reutersi andmetel 12. detsembril, erasektori käes olevate võlakirjade tagasiostmise. Võlakirjade tagasiostu hind ei tohi olla kõrgem kui Kreeka võlakirjade 23. novembri sulgemishind.
Reutersi andmetel kavatsetakse osta võlakirjad tagasi hinnaga 35 senti euro kohta. Kui võlakirjade tagasiostmine õnnestub, liitub programmiga IMF ja programm läheb käiku.
Võimalik, et Kreeka võlakirjade tagasiostmise ebaõnnestumine on selleks kriitiliseks kohaks, millele Ligi viitas.
Intresside alandamine hõlmab Kreeka esimeses abipaketis osalejaid, kus riigid osalesid kahepoolsete kokkulepetega. Intresside langetamise korral võib mõne otsemaksja, näiteks Itaalia ja Hispaania jaoks, kes laenavad turult tunduvalt kallima intresssiga, muutuda Kreeka abistamine ilmselt kahjumlikuks, kirjutas Financial Times.
Intressi alandamine peaks 2020. aastaks vähendama Kreeka võlakoormust kahe miljardi euro võrra, mis on kaks protsenti SKTst. Lisaks pikendatakse Kreekale antud laenu tagasimaksmise tähtaega 15 aasta võrra ja riik saab 10 aastaks teise abipaketi intresside maksepuhkuse. Kokkuleppe kolmanda punktina osaleb programmis Euroopa Keskpank, kes annab omandatud Kreeka võlakirjadelt saadud kasumi Kreekale. Ametlikult pole selle suurust öeldud, kuid Reutersi andmetel ulatub see 11 miljardi euroni.
Euroala rahandusministrid ja IMF leppisid üleeile alanud ning 13 tundi kestnud läbirääkimistel kokku Kreeka teise abipaki järjekordse osa, 44 miljardi euro saamises. 34,4 miljardit eurot, millest 23,8 miljardit läheb pankadele ning 10,6 miljardit eelarveabiks, saab Kreeka detsembris, ülejäänud 9,3 miljardit kolmes osas järgmise aasta alguses eeldusel, et riik täidab võlausaldajate poolt pandud kohustused reformide osas.
Kõik need kokkulepped peaksid alandama Kreeka võlakoormuse 2016. aastaks 176 protsendini riigi SKTst, 2020. aastaks peab see langema 124 ja kaks aastat hiljem 110 protsendini SKTst.