Kuigi enam kui pooled Eesti elanikest söövad enda sõnul tervislikult, on viimastel aastatel kasvanud nende inimeste arv, kes rahapuudusel on sellest pidanud loobuma.
Mitte aja-, vaid rahanappus takistab tervislikult söömast
Teadlikult ja kindlasti tervislikult sööb enda sõnul kaheksa protsenti Eesti elanikest, üldiselt tervislikult aga 49 protsenti,» rääkis tänasel toiduliidu tellitud uuringu tutvustusel Faktum&Ariko uuringute juht Kalev Petti.
Kui nelja aasta eest põhjendasid inimesed oma ebatervislikke toitumistavasid sellega, et neil pole lihtsalt aega selle teemaga tegelemiseks, siis tänavu toodi põhipõhjusena välja, et tervislik toit on liiga kallis. Seda mainisid just nooremad ja keskealised vastajad.
«Vanemad inimesed vastasid ka eelmises uuringus, et tervislikult söömine on liiga kallis,» nentis Pettai. Ligi 60 protsenti Eesti elanikest usuvad, et tervislik toitumine on tavapärasest söömisest kallim.
Toiduliidu tegevjuhi Sirje Potisepa arvates ei pruugi aga tegelik olukord hoopiski nii hull olla, sest isegi kui inimesed toituvad tervislikult, usuvad nad ise, et tervislik toitumine nõuab palju raha.
Kui neli aastat tagasi sai suurem osa vastajatest infot tervisliku toitumise kohta televisoonist, siis nüüd võidutseb internet. Interneti rolli kasv on iseloomulik kõigis vanuserühmades, kuigi selle osa kahaneb koos vanuse suurenemisega.
Kolmandal kohal info hankimisel on ajakirjad. Mehed saavad infot tervislikku toitumise kohta ka oma vanematelt.