/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/11/28/1458402t1h06e0.jpg)
Euroopa parlamendi president Martin Schulz avaldas teisipäeval veendumust, et Euroopa Liit (EL) ja USA peaksid vabakaubandusleppe sõlmima.
Schulz: EL ja USA peaksid looma vabakaubanduspiirkonna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Schulzi hinnangul võidaksid sellest raskustes olevad majandused mõlemal pool Atlandi ookeani.
«Euroopa parlament toetab Ühendriikide ja ELi vahel 2015. aastaks vabakaubanduspiirkonna sisseseadmist,» tõdes europarlamendi president Washingtonis.
Schulzi sõnul on idee mitmelt poolt, eriti aga Euroopast vastuseisu kohanud.
«Ühendriikide ja ELi vahel valitsevad suhtumises toiduohutusse, tarbijakaitsesse ja keskkonnastandarditesse sügavalt juurdunud kultuurilised erinevused, kuid õnnestumise korral tõuseb vabakaubanduspiirkonna loomisest suurt tulu 800 miljonile inimesele,» lisas ta.
Vaatamata sellele, et aasta eest moodustati ELi ja USA vahel vabakaubanduse töögrupp, pole kumbki pool läbirääkimiste alustamisega kiirustanud. Samas on mõlemad aasta jooksul teiste piirkondade suhtes tariife ning muid kaubandustõkkeid vähendanud.
Euroopa andmete kohaselt eksportis EL 2011. aastal USAsse 260 miljardi euro väärtuses ning importis Ühendriikidest 184 miljardi euro väärtuses kaupu.
Kõik ELi heaks kiidetud kaubanduslepped peavad omakorda europarlamendis toetust leidma.
Schulzi väitel tuleks ülemaailmse pankade kapitalile kehtestatud reeglite karmistamisega nn. Basel III paketi raames kokkulepitud tempos edasi minna ning muudatused 1. jaanuaril 2013. jõustada.
«Vajame finantsturgude üle kontrolli tugevdamist ja süvendamist niipea kui võimalik, et tulevikus kindlasti saabuva järgmise kriisi jaoks valmis olla,» lisas europarlamendi president.
Euroopa pangad soovivad Basel III reeglite jõustamise edasilükkamist 2014. aasta 1. jaanuarile.
Need reeglid koostati 2007-2009 aasta finantskriisi järel ja nende eesmärk oli luua pankades suuremad sularahareservid, mis kaitseksid neid paremini tulevaste kriiside eest.
Uued reeglid pidid kehtima hakkama jaanuari algul, kuid USA keskpank otsustas 9. novembril nende rakendamise edasi lükata.