Vähem kui kaks nädalat on veel aega, et valida endale elektrimüüja uueks aastaks. 2013. aastal lähevad kõik kodumajapidamised elektribörsile.
Kuidas valida elektrimüüjat?
Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateaduskonna professor Juhan Valtin ütles, et üheksal kodumajapidamisel kümnest ei ole mõtet üldse elektrimüüja valimisega pead vaevata. Kulutused elektrienergiale on sedavõrd väikesed, et ka esimese ettejuhtuva müüja valikul ei saa rahaline kaotus olla suur.
«Inimene võtku, mis tahab, eksimise võimalus ei ole kuigi suur, võib-olla viis eurot aastas,» lausus Valtin. «Aga see on 15 sekundi vastus küsimusele, milline elektrimüüja valida.»
Elektrimüüjate pakkumiste võrdlemisel selguski, et kõige odavama ja kallima pakkumise vahe ühele väikesele majapidamisele on aastas seitse eurot. See kehtib fikseeritud hinna korral väikese tarbimisega majapidamises.
Kui umbes 2400 kilovatt-tundi aastas kasutav korter või pisem maja valib aga börsihinnast sõltuva paketi, siis eilse võrdluse järgi tuleb hinnaerinevus veelgi tagasihoidlikum.
«Kõige levinum elektrimüüja vahetamise põhjus on odavaima hinna otsimine. Euroopa Komisjoni uuring tõdes, et tarbijad võiksid igal aastal kokku hoida 13 miljardit eurot, kui nad vahetaks oma praeguse lepingu odavaima vastu,» kommenteeris energiaõiguse asjatundja advokaat Moonika Kukke.
«Rahakoti paksus on igal perel individuaalne ja mõne jaoks on suur kokkuhoid ka kümme eurot aastas, samas kui mõnele teisele ei tähenda ka sada eurot põhjust näha vaeva,» lisas ta.
Kukke prognoosis, et enamik tarbijaid jääb kasutama üldteenust. Nii nimetatakse elektrivõrgu müüdavat elektrit tarbijatele, kes müüjat ei vali.
Üldteenus on nagu börsihinnaga pakett elektrimüüjatel. Üks väike erinevus on: üldteenuse juurdehindlust kontrollib konkurentsiamet, aga ta teeb seda hiljem ega määra juurdehindluse suurust.
Kukke toonitas, et müüjad on hindu viimastel päevadel langetanud, konkurentsi soodustavad tarbijad, kes agaralt otsivad soodsaimat pakkumust.