Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Lugejad: varjupaigast looma saamiseks käiakse kodu kontrollimas

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Liis Velsker
Copy
Koer loomavarjupaigas
Koer loomavarjupaigas Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Lugejate kirjade põhjal näib, et loomade varjupaigad esitavad uutele omanikele teatud nõudmisi, sealhulgas külastavad töötajad kontrollkäigus inimeste kodusid.

 

Peamiselt nõuavad varjupaigad looma kastreerimist, kasside toas hoidmist, kiibi panemist ja spetsiaalse toiduga toitmist, ent töötajad teevad ka omanike kodudesse kontrollkülastusi.

Lugejate arvamused on sealjuures vastakad: ühed leiavad, et varjupaikade nõudmised on liiast, teised jällegi, et nõudmised aitavad ära hoida loomade sattumist järjekordse tuulepea kätte, kes looma hooldada ei suuda.

«Väga jäid hinge kriipima varjupaiga töötaja sõnad: mida aasta edasi siin varjupaigas ma töötan, seda suuremat viha tunnen ma inimeste vastu,» meenutas pettunud lugeja, kes viitas sellele, et omanikud käituvad oma lemmikutega jämedalt ja halvasti.

Paljud lugejad olid seisukohal, et nõue loomakliinikust toitu osta on liialdatud ning tõmbasid paralleeli vaktsineerimise propageerimisega. «Oleme kassipidaja perekond olnud 50 aastat ja sellist jama pole meil kunagi olnud. Meie kassid sõid nõukogude ajal juustu, vorsti ja kõike seda, mis meie toidulaualt järele jäi. Kassid olid terved, prisked ja elasid keskmiselt 15 aastat,» arutles Kadri.

Seevastu ütlesid teised omanikud oma kogemusest, et tavapoes müüdav söök võib tõepoolest kahjulikult mõjuda. «Olen selle ise läbi elanud ja nõus sellega, et tavalise poe toit võib tekitada kassile haigusi. Elasime oma isase kassiga üle pikad põiepõletiku ja -teede probleemid,» kirjutas Liis.

Kirjadest jäi silma, et mitmeid negatiivseid kogemusi oli inimestel just MTÜ Kassiabiga. «Kui aga tahad Kassiabist kassi maale hiiri püüdma on nõudmised samad, nagu hakkaks last adopteerima,» kirjutas Heli. Peamist pahameelt tekitas tõsiasi, et looma saamiseks peab vastama mitmetele kriteeriumidele ja maksma suure summa raha. Kadri arvates oli Kassiabi nõudmine, et kass peaks toas püsima, looma vabaduse piiramine. «Tekkis küsimus, kus on nüüd loomakaitse?» pahandas ta.

Ka varjupaigast loomade võtmise suhtes leidus vastakaid arvamusi: tulihingelised pooldajad leidsid, et tegemist on tõelise heateoga. Vastasleeri arvates on varjupaiga loomade närvikava rikutud ja varjupaigad petavad inimesi, kui lubavad tervet looma.

«Meile lubati, et internetist väljavalitud kass on sõbralik, seltsiv, julge ja absoluutselt hea tervisega. Ent meie kass oli ilmselgelt saanud mingi kohutava trauma osaliseks, kuna ta ainult värises, elas kaks kuud diivani all ja käis söömas vaid öösiti, kui kõik magasid. Käisime loomaarsti juures. Arst vaatas peale ja ütles kohe - see kass on raskelt psüühiliselt haige,» nentis omanik.

Märksõnad

Tagasi üles