Uuring: Eesti juustud on teistest Euroopa juustudest mahedama maitsega

Eesti juustud on maheda ja piimase maitsega. Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

Kansase osariigi ülikoolis töötava eestlase Kadri Koppeli eestvedamisel ilmus kaks teadusartiklit, millest ühes prooviti 36 Eesti juustu ning teises võrreldi omavahel 14 Euroopa riigi juuste.

Eesti juustude uuringus maitsesid juuste nii professionaalsed degusteerijad kui ka tavatarbijad. Prooviti 36 Eesti juustu, mis erinesid tekstuuri, tootmistehnoloogia, rasvasisalduse ja lisandite poolest.

Eesti juuste kirjeldati piimase, võise ja magusa aroomiga, aga mõnel korral ka terava maitse ja võihappe maitsenüansiga. Eesti juustud ei ole ka tavaliselt väga vanad ja seega ei ole neil kibedat või mõru maitset, mis domineerib paljude teiste maade juustudes ning üldse on need pigem maheda maitsega (välja arvatud hallitusjuustud).

Tarbijauuringus osales 111 eestlast ning oma eelistuste poolest jagunesid nad kaheks - osale meeldisid rohkem piimasemad, teistele teravamate maitsenüanssidega juustud.

Kõik testitud 36 juustu olid tehtud Eestis ja lehmapiimast ning olid 2009 ja 2010 aastal Eesti poodides saadaval.

Teises uuringus võeti kokku nelja uuringu andmed ja võrreldi erinevate Euroopa riikide juustude põhilisi maitseomadusi, et välja selgitada, kas riigiti on juustudel mingi ühtne omadus. Eksperdid testisid kokku 152 juustu Eestist, Prantsusmaalt, Itaaliast, Saksamaalt, Hollandist, Austriast, Inglismaalt, Kreekast, Iirimaalt, Hispaaniast, Šveitsist, Rootsist, Belgiast ja Taanist.

Uuringust selgus, et vaid Eesti ja Prantsusmaa juustud omasid riigile tunnuslikke omadusi, aga teiste riikide, näiteks Itaalia juustud erinesid omavahel väga suurel määral.

Eesti juustud paigutusid võrdlevas uuringus peamiselt gruppi, mida iseloomustas küpsetatud piima ja pähkli maitsenüanss. Ka üldistavalt leiti, et vaid Eesti juustud on omavahel piisavalt sarnased, et neid võiks tõepoolest liigitada riigi järgi.

Juust on üks maailmas enim tarbitavaid toiduaineid. Usutakse, et juustu maitse varieerub tulenevalt piimasordist, rasvasisaldusest, pastöriseerimisest, mikroorganismidest, mida juustu tegemisel kasutati, vanusest jne.